Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krediitkaardiarve tasumata jätmine viib kohtusse
Siivo Silveselt Eesti Ühispanga kasuks välja mõistetud 63 370 kroonist moodustas põhivõlg kaardiga sooritatud ostude eest 34 439 krooni ja viivised ligi 29 000 krooni, kusjuures tema peab tasuma ka kohtukulud 4450 krooni. Silvese kaardilimiidi suurus oli 50 000 krooni.
Ühispanga krediidi järelevalve osakonna juristi Viljar Kähari sõnul oli krediitkaardi väljastamise aluseks tema sissetuleku regulaarne laekumine pangaarvele.
Ühispank on ennegi Silvestega samal põhjusel kohut käinud. Nimelt mõistis Tallinna Linnakohus eelmise aasta oktoobris ka Tõnu Silveselt Ühispanga kasuks välja 94 952 krooni krediitkaardivõlga, millele lisandus 5750 krooni kohtukuludena. Võla sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlust.
Merita Panga kaardispetsialisti Helle Jakobsoni sõnul jääb pangale võlgu 4,2 protsenti krediitkaardiomanikest ehk siis iga 24. krediitkaardi klient.
Võlgnevuse tekkimisel kaart suletakse ja kui selle omaniku arvele enam raha ei laeku, läheb asi kohtusse. Jakobsoni väitel ei ole Merita pangal seni veel ühtki kohtulahendit.
Põhjused, miks võlad tekkivad, peituvad kaardispetsialisti sõnul elus eneses. Näiteks võib inimene kaotada ootamatult töökoha või sattuda muudesse võlgadesse.
Hansapanga pressiesindaja Ando Noormetsa sõnul krediitkaardi maksetega suuri probleeme ei ole, sellele vaatamata, et tarbimine kogu aeg kasvab.
?Üldiselt täidetakse oma kohustusi korralikult, aga me jälgime ka krediitkaardi taotlusavaldusi läbi vaadates, et klient ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi,? selgitas Noormets.