Sage küsimus: kuidas käsitleda kreeditarveid?

Raamatupidamise ja maksundusega tegelejatel tuleb lahendada sageli küsimust, kuidas käsitleda kreeditarveid. Näiteks siis, kui väikefirmale teeb olulise suurusega kreeditarve hankija ning samas perioodis on ostetud põhivahendeid, võib põhivahendite ostmisel tasutud käibemaks osutuda suuremaks kui ostmisel tasutud käibemaks kokku.

Maksuameti arvutisüsteem ei luba põhivahendite ostmisel tasutud käibemaksu sisestada suuremana kui ostmisel tasutud käibemaks kokku. Nõutakse deklaratsiooni ümbervormistamist, kuid kajastamiseks käibedeklaratsioonil puudub seisukoht: üks inspektor soovitab kanda reale ?täpsustused?, teine soovitab näidata perioodis, mil hankija esmakordselt kauba müüs ning teha parandusdeklaratsioon sellesse perioodi; konsultant küsib vastu: ?Aga mis asi on kreeditarve? Niisugust asja pole olemas! Kui teie müüsite kauba hankijale tagasi, siis kajastage see oma müügina?.

Raamatupidamise seadus ei käsitle müügiarveid kui dokumendi liiki, selle §8 esitab nõuded algdokumendile. Käibemaksuseaduse §24 lg 1 sätestab: ?Välja arvatud rahandusministri määratud juhtudel vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule, on registreeritud maksukohustuslane kohustatud kauba või teenuse võõrandamisel esitama ostjale käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud tähtaja jooksul arve.? Nimetatud paragrahv ei käsitle arve alaliike, vaid tehnilisi nõudeid arvele.

Kuna puudub seadusandlik reguleerimine kreeditarve kui arve erijuhu kohta, tuleks kreeditarvet käsitleda üldisest seadusandlikust kontekstist lähtuvalt. Õigusliku suhte iseloomult on tegemist tsiviilõigusliku suhtega tarnija ja ostja vahel.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadusest õigusaktid määravad kindlaks õigussuhte sisu, reeglina kooskõlas õigusnormidega, kuid tsiviilõiguslikke suhteid võib luua ka siis, kui selliseid suhteid pole seaduses ette nähtud: kehtib nõue, et vastaks tsiviilõiguse seadusandluse mõtte ja sisuga.

Raamatupidamise seaduses §5 sätestatud majandusüksuse printsiip, samuti objektiivsuse printsiip ei luba meil kaubatagastusi hankijatele kajastada müügina. EV Raamatupidamise Toimkonna 30.septembri 1995.a juhend nr 7 ?Raamatupidamise aastaaruande kasumiaruande kirjete sisu? (RTL 1995, 81) kohustab kaubatagastusi kajastama äritulude grupis kirjel 1.Realiseerimise netokäive, seda vähendades: ?Realiseerimise netokäive koosneb müügituludest, millest on maha arvatud hinnavähendid (rabatid), tagastatud tooted ning kaubad?.

Mõisted ?realisatsioon?, ?käive? või ?müük? ei ole küll mahult võrdsed, kuid on valdavas osas kattuvad. Neid mõisteid peaks ühtviisi tõlgendama ühe ja sama põhiseadusliku institutsiooni haldusalas tegutsevad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (üldlevinud tähendust, kui termin ei oma eritähendust). Lähtuvalt viimasest on ainuvõimalik kreeditarveid kajastada käivet vähendava tegurina (ostu puhul ostu vähendava tegurina).