Vastlapäeval ei tohi naised tööd teha

Inno Tähismaa 27. veebruar 2001, 14:16

Vastlapäeval olid kõik naistetööd - ketramine, nõelumine, kudumine - keelatud, kirjutab Postimees Online.

Kes naistest siiski tööd tegi, sel kasvasid rahvapärimuste järgi virinad ja närused lambad.

Kes aga vastlapäeval paelu punus, sellel olid sead suvel hästi vagusad.

Küll oli aga vastlapäeval sünnis juukseid lõigata ja habet kärpida.

Vastlapäeval pidi toit terve päev laual seisma. Hea viljasaagi saamiseks tuli vastlapäeval üheksa korda süüa. Hommikul söödi tavaliselt tanguputru, lõunaks ja õhtuks keeteti seajalgu ubade või hernestega. Mida rasvasemaid toite söödi, seda parem.

Tüdrukutel oli oma vastlarituaal. Nad asetasid puhtaksnäritud kondid põrandale ritta. Seejärel kutsuti koer. Kelle näritud kondi koer kõigepealt hambusse võttis, pidi esimesena mehele saama. Lastele tehti seajalast vurre.

Vastlapäev on Eesti rahvakalendris liikuv püha, mida alati peetakse esimese noorkuu esimesel teisipäeval ajavahemikus 8. veebruarist 7. märtsini.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing