Remondiks kasutatud materjalide ohutus sõltub lugemisoskusest

Kõik ehituskaubad peavad olema tervisekaitseinspektsioonis registreeritud.

Tervisekaitseinspektsiooni hügieeniosakonna peaspetsialist Urve Halliksoo sõnab, et inspektsioonist saadud tõend on materjali kasutamise juhend, millele on märgitud, kas toode sobib välis- või sisetöödeks ning millise kategooria ruumides tohib seda kasutada.

Ruumide jaotamine kategooriatesse lähtub turvalisusenõudest ning algab A rühmast. Sellesse rühma kuuluvad lasteaiad, vanadekodud, haiglad. Tingimused, mida neis asutustes kasutatavatele materjalidele esitatakse, on väga ranged.

Igapäevased eluruumid kuuluvad Halliksoo sõnul B kategooriasse ja madalama kategooriamärkega materjalid eluruumide viimistlemiseks enam ei kõlba.

Halliksoo rõhutab, et kindlasti tuleb tähelepanu pöörata materjali ruumivastavusele. ?Tervisekaitseinspektsioon ei saa otseselt keelustada ühtegi materjali, vaid ainult piirata inimese tervisele ohtlikumate toodete kasutusala, määrates nad madalamate kategooriatega ruumidesse. Viimistlusmaterjalide ohutus tarbija tervisele sõltub niisiis ainult inimese lugemisoskusest,? mainib ta.

Lihtne kasutamine, kerge hooldus, kena välimus on laialt levinud PVC materjali populaarsuse põhjused. Ehituses on PVC-l suur kasutusampluaa: aknad, uksed, siseviimistluses põrandakatted jm. Toksikoloogid on tunnistanud materjali ohutuks. Mürgiseks võivad selle plasti muuta lisandid.

Enamasti siiski PVC-tooted tervistkahjustavad ei ole. Vaatamata sellele üritatakse maailmas PVC kasutamist piirata. Põhjuseks on plasti keeruline jäätmekäitlus. Kuna PVC põlemisel tekib ohtlikke ühendeid, kuulub plast erijäätmete hulka. Selle hävitamine spetsiaalsetes põletusettevõtetes on kallis. Samas kasvab PVC jäätmete mass Euroopas üle 800 tonni tunnis.

Otsustades looduslike materjalide kasuks, tuleb kindlasti arvestada, milliste ainetega on neid töödeldud. Keskkonnasõbralikud kemikaalid on sageli valmistatud naturaalse päritoluga ainetest. Puitpõrandate töötlemiseks pakutakse näiteks looduslike koostisainetega vahendeid, mis säilitavad puu värvi ja tekstuuri, jättes puidu pinnale õhku läbilaskva kaitsekihi. Puitlaastplaate töödeldes tuleb tähele panna, kas valitud vahend takistab põrandast ruumi õhku metanaali lendumist. Ökoloogiliselt puhta seinakattena toodetakse lisaühenditeta paberi baasil tapeeti.

?Tervise ohutusele meie ostjad küll veel tähelepanu ei pööra. Inimeste valikuid ajendab tugevamalt kindlasti miski muu. Seinakatete valikus eelistavad vanemad inimesed näiteks pabertapeeti, nooremad kindlasti seda, mis on mugavam,? nendib KEY Ehituskaupade seinaviimistlusmaterjalide osakonna juhataja Piret Nõmmann.

Eluruumide siseviimistluses kasutatavad värvid jagunevad vee- ja lahusealuselisteks.

Ökoloogiliselt puhtad on lõhnatud veealuselised värvid. Värvitööstuses vee- või lahusealuselistel värvidel hinnavahet ei tehta, ka poodides on nad saadaval samas hinnaskaalas.

Eluruumide õhu kvaliteedi puhul patustatakse kõige rohkem ventilatsiooninormide vastu. Varasemast tihedamad aknad ja uksed takistavad õhu liikumist.

Viimistlus- ja muudest ehitusmaterjalidest lenduvad keemilised ühendid, mis ebapiisava ventilatsiooni tõttu võivad saavutada inimese tervisele ohtliku kontsentratsiooni. Metanaali emissioonile puitlaastplaatidest võib lisa anda veel ka vastav mööbel.

Summaarselt võib siis selle aine mõju olla juba tuntav. Sõltumata sellest, millised materjalid on siseviimistlustöödeks valitud, tuleb alati tagada ruumides piisav õhuvahetus.

Muidugi on meie ostjad hinnatundlikud ning sellest lähtub ka ehituspoodides pakutavate materjalide valik.

Samas tuleb tunnistada, et ka suurema ostujõuga klientuuri seas ei kujuta ökoloogiliselt puhas elukeskkond kahjuks veel omaette väärtust.

Kui küsin mõnelt kliendilt, miks ta eelistab naturaalsele kiviplaadile PVC põrandakatet, tuuakse sageli põhjuseks, et see materjal on soe. Tegelikult on see põranda soojustamise küsimus. PVC materjal halvasti soojustatud põrandal on sama külm kui kivi, samas kui kiviplaat ei ole hästisoojustatud põrandal plastkattest oluliselt külmem.

Autor: Kateriin Leini