Soome kardab Eestist odava tööjõu sissevoolu

28. veebruar 2001, 00:00

Soome justiitsminister Johannes Koskinen pelgab, et kui Eesti saab Euroopa Liitu, voolab eestlastest tööjõud massiliselt Soome; seepärast peab Koskinen mõistlikuks Euroopa Liidu laienedes üleminekuperioodi kehtestamist tööjõu vabale liikumisele.

See ei ole esimene kord, kui Soome ametiisikud räägivad Eesti tööjõu massilisest valgumisest Soome hetkest, mil Euroopa Liit laieneb.

Läinud aasta sügisel avaldas sensatsioonilise uurimuse Soome ametiühingute keskliit. Selle kohaselt võib Soome valguda kuni 400 000 töötegijat Eestist, mis on vaat et kolmveerand kogu Eesti tööjõust. Hiljem muide lükkasid Soome enda analüütikud selle arvu ümber, kuid lind oli niiöelda juba lendu lastud.

Nädalavahetusel Häme Sanomates ilmunud kommentaaris võtab Soome justiitsminister Johannes Koskinen selle teema uuesti üles ning viitab taas eesti tööjõu ohule.

Minister võtab aluseks palgataseme erinevuse Eestis ja Soomes. Tema sõnul jääb ka aastal 2005 ? seega siis, kui EL on laienenud, Eesti palgatase Soome omale alla umbes kolm korda ning seega olevat loogiline, et eestlased kipuvad Soome tööle.

Koskinen toob võrdluseks Soome ja Rootsi, mille palgataseme vahe oli 1960?70ndate vahetusel palju väiksem, kuid ikkagi viis see iga kümnenda soomlase Rootsi tööturule. Koskinen leiab, et Eestist lahkub Soome just kvalifitseeritud tööjõud, mida Eesti riigil endal on hädasti vaja. Tööjõu massiline vool uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest vanadesse on üks mõjusamaid argumente, millega on võimalik põhjendada nii Euroopa Liidu laienemise pidurdamist kui ka üleminekuperioodide nõudmist. On näiteks teada, et sakslastel on suur hirm Poola ja T?ehhi tööjõu ees ning ebasoosingusse langeb iga poliitik, kes ei püüaks ennast näidata Saksa tööturu kaitsjana.

Paraku ei kinnita neid kartusi ükski autoriteetne uurimus. Euroopa Komisjoni tellitud analüüs väidab, et laienemise järel siirdub Lääne-Euroopasse kokku vaid 335 000 idaeurooplast. Ning mida aasta edasi, seda vähemaks rändajaid jääb.

Üks teine, soomlaste endi poolt tehtud uurimus ütleb, et kvalifitseeritud Ida-Euroopa tööjõul on juba praegu head võimalused Läänes tööd leida ning need spetsialistid, keda Lääne-Euroopa vajab, tulevad sinna kaugelt enne kui Euroopa Liit laieneb. Seega jääb üle vähekvalifitseeritud tööjõud, kuid sellel on manööverdamisruum palju ahtam. Mõistetavalt on tööjõu vaba liikumine ja sellele kehtestada võivad piirangud üks tundlikumaid teemasid nii uutes kui ka vanades liikmesriikides.

Vanad Euroopa Liidus olijad pelgavad, et Ida-Euroopa tööjõud võtab neil leiva käest. Uued liikmesmaad aga kardavad ajude äravoolu. Seepärast oleks vaid mõistusega asjale lähenedes mõlemale poolele kasulik teatav üleminekuperiood või mehhanism.

Paraku on siin olemas oht, et niisugune lähenemine oleks uutele tulijatele solvav. See tunduks samana, millele viitas välisminister Toomas Hendrik Ilves Münchenis julgeolekukonverentsil: justnagu elaksid Ida-Euroopas barbarid, kelle eest tuleb nn tsiviliseeritud Läänt kaitsta.

Loodetavasti suudetakse Euroopa Liidu ja kandidaatmaade läbirääkimistel tööjõu vaba liikumise üle leida mõlemale poolele vastuvõetav viisakas kompromiss.

(Kommentaar ilmus internetiportaalis Delfi 27.02.2001)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing