Turutõkete kehtestamine takistab globaliseerumist

28. veebruar 2001, 00:00

Ehkki paralleelselt Davosi majandusfoorumiga toimus terve rida globaliseerumisvastaste demonstratsioone, pole siiamaani täpselt selge, mida tähendab globaliseerumine.

Sotsioloogid näevad siin riikidevahelist konvergentsi kõiges, mis puudutab majandust, kultuuri ning poliitilist elu. Samuti on viimase 40 aasta jooksul globaliseerumise all silmas peetud nn multinatsionaalsete korporatsioonide (multinational enterprises) integreeritud tegutsemist sõltumata riigipiiridest.

Tänasel päeval võib multinatsionaalsete korporatsioonide arvele kanda ligikaudu 90 protsenti kõigist ülemaailmsetest otseinvesteeringutest. Samuti annavad nad rohkem kui poole maailmariikide kaubavahetuse käibest. Kuigi sageli on tegemist firmasiseste ehk tütarfirmade vaheliste ostu- ja müügitehingutega, ei saa nimetatud korporatsioonide rolli mingil juhul alahinnata.

Valitsusvälised organisatsioonid (non-government groups) näevad riigipiiride kadumises suurt ohtu. Arvatakse, et sellised arengud viivad järjest suuremale varanduslikule kihistumisele. Samuti kardetakse, et mõjuvõimsate multinatsionaalsete korporatsioonide kätte koondub liialt suur võim. Sellega seoses võib liigsuur võimutäius luua soodsa pinnase ebaeetiliseks käitumiseks vaesemate riikide suhtes.

Kuigi valitsusväliste organisatsioonide arvates tegutsevad multinatsionaalsed korporatsioonid globaalselt, pole see tegelikkuses nii. Seda tõestab korporatsioonide tegevusdiapasoon, mis suuremate tegijate puhul piirdub enamuses n-ö triaadi (triad) ehk Euroopa Liidu, USA ning Jaapaniga. Kui 1990. aastal oli selliseid korporatsioone kokku 414, siis 1999. aastaks oli nende arv kasvanud 434ni.

Regionaalselt kasutatav äristrateegia ehitatakse üles lähtudes konkreetse piirkonna iseärasustest. Tänapäeval pole võimalik tuua ühtki näidet globaalsest automargist. Ainult 10 protsenti kõigist vanas maailmas toodetavatest autodest turustatakse väljaspool Euroopat. Euroopa Liidus taevani kiidetud üks ja ühine turg eksisteerib juba praegu selle sõna kõige otsesemas mõttes.

Paljud kriitikud arvavad, et globaliseerumise tõttu saab kõige enam kannatada riikide suveräänsus. Samas näitab reaalne elu pigem vastupidist. Kuigi reaalne võim paljude protsesside üle muutub globaalseks, jääb poliitika reeglina lokaalseks. Lõviosa poliitilisi otsuseid langetatakse ka edaspidi rahvuslikul tasemel.

Firmad, kes arvavad, et mingis piirkonnas võib eirata keskkonnaalaseid nõudeid, on juba sattunud või satuvad halba valgusse. Seetõttu on kõigi osapoolte huviks ning sooviks käituda võrdõiguslike majandusagentidena.

Globaliseerumise ebaõnnestumises võivad end süüdistada nii riikide valitsused kui ka valitsusvälised organisatsioonid, kes pooldavad protektsionistlikke turukaitse meetodeid.

Pole uudis, et ettevõtete poolt toimub pidev lobby, mille eesmärk on kaubelda endale välja subsiidiume ja teisi soodustusi. Sellise käitumisviisi aktsepteerimisel on triaadiväliste firmade ?ansid turukonkurentsi sekkumiseks praktiliselt nullilähedased. Seda isegi juhul, kui n-ö uustulnukate suhtumine keskkonda ning tervishoiu- ja ohutusstandarditesse on palju kõrgemal tasemel.

Valitsusväliste organisatsioonide ühtseks puuduseks on nende liigne killustatus. Neil tuleks koonduda samamoodi nagu on seda teinud Greenpeace. Kuigi valitsusväliste organisatsioonide rolli tugevnemine võib osutuda globaliseerumisele kahjulikuks, aitaks see samas kaasa täiuslikuma turukonkurentsi tekkele.

Arvatakse, et internet kujutab endast maagilist võtmesõna, mis aitab viia suuremale globaliseerumisele. Võrgu võimuses pole aga ühendada füüsiliselt inimesi ja kaupu. Internet võimaldab edastada sõnumeid ning saata välja ja koguda kokku tellimusi kaupadele ja teenustele. Sellest tulenevalt pole internet vahetuskanal ega omaette toode. Eelkõige on tegemist vahendiga, mis on loodud lihtsustama meie igapäevast kommunikatsiooni. Interneti põhiülesanded on paljuski sarnased televisiooni ja satelliidiga. Pakutakse globaalset teenust, kuid seda lokaalselt.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing