Arukus ja demokraatia või arutus ja omavoli

01. märts 2001, 00:00

Kuna asi ei ole (sic!) isikutes, vaid filosoofias ja põhimõtetes, siis pole nimesid vaja ja piirdun vaid viitega artikli teemale ? Tallinna majandamine ja Kaarli puiestee ? mille kirjutas linnapea, Isamaaliidu liige, hr J. M. (Postimees 21.02. ?Mitte ainult Kaarli puiestee puudest?).

Kaarli põlispuude maharaiumine peab looma ?avatud tsooni?, mis Vabaduse väljakult ?laieneb visuaalselt Kaarli kirikuni?. Eesti keelde tõlgituna ? linna keskele tehakse lage plats, asfaldiga kaetud kartulipõld, mille otsa jääb häbelikus alastuses kõrguma Kaarli kirik teostamaks arhitektuurselt seda, mis ebaõnnestus meelahutusmajanduses ? striptiisi ja ?õhust võetud nn lõbumajakvartalit?. (Tegemist olevat olnud ?möödapääsmatu sammuga linna arengus?). Maitse asi, nagu öeldakse, ja küllap on neidki, kes arvavad, nagu oleks Viru tänav vaatamata De la Gardie kaubamajale solkimata jäänud. Olgu.

Linnavalitsuse ideoloogia sõlmpunkt, mis seotud antud juhul Kaarli puiestee külge, on linnapea artiklis selles kohas, kus käib jutt Admiraliteedi basseini ümbruse arengukavast.

Algselt olnud olemas asja kohta väga hea linnavalitsuse idee ja otsus, aga kuna sellele leidus (miks küll?) ka palju vastaseid, siis tuli korraldada avalik konkurss, mis olevat andnud sama tulemuse, ainult halvemas variandis ? aasta hiljem. Küsime: mida siiski võideti ja mida kaotati?

Otsuseid on tehtud linnapea kabinetis igasuguseid: Nevski katedraali kohta ja Poska mälestuse unustamise kohta vene usulahu kasuks, ülikahtlased mängud Kännu Kuke kandis ja seesama Kaarli puiestee asfaldi alla lükkamise idee. Neile otsustele võib ette heita mida tahes peale arukuse ja aegluse. Ning need omadused pole seotud juhuslikult: arukus ja demokraatia on tõepoolest aeglasemad (ja kallimad!), kui arutus ja omavoli. Juristina siis: Stalini troikad olid võrratult kiiremad ja efektiivsemad vandekohtutest ja apellatsiooniüsteemidest.

Ega omal ajal ameeriklased ilmaasjata kartnud sõlmida NSV Liiduga tuumakatsetuste lõpetamise lepingut. Nende taasalustamine nõudnuks Bre?nevilt pooleminutilist telefonikõnet, USA-lt aga ca kaheaastast hääletamise ja parteide- ning komiteedevahelist kooskõlastamist.

Tänapäeva ühiskonnas ei juhita isegi panka enam nii, nagu Tallinnas üritatakse juhtida omavalitsust (= oma valitsust!). Rahva arvamus omab tähendust ja ta vajab kujunemiseks aega ning tema eesmärk on elada oma tahtmise ja veendumuste järgi, aga mitte see, et kellelegi ?ära teha?.

Mida me siis eelistame: kiiret ja efektiivset käsku või kodanikuksolemist ja demokraatiat? Kui siledaks Kaarli puiestee ala ka ei lükataks, ei saa ta ?rahvale armsaks ja käidavaks kohaks? mitte iialgi, kui see rajatakse ?efektiivselt? ja ilma rahvata.

Max Weberist Herbert Marcuseni on mõtlejad arutlenud inimese ja ametniku koosluste üle. Bürokraatia efektiivsuse üks alus on mitteinstitutsionaalse mälu puudumine ja rahva eksistentsi alus ? ajaloolise mälu omamine. Tänase linnavalitsuse isikuomadus on selle ühedimensioonilisus ? rahvusliku mälu puudumine. Tuleks siiski arvestada, et erinevus Tallinna vanalinna ja Disneyworldi vahel on selles, et esimene neist on ehtne. Ja sajandivanuse puu väärtus on selles, et ta on kasvanud sada aastat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:12
    Otsi:

    Ava täpsem otsing