Eesti kaudu pestud sadu miljoneid

?Tänu preventiivsele tööle ei ole Eestis enam sellist olukorda nagu 90ndate aastate alguses, kui Eesti kaudu pesti Venemaalt ja Ukrainast tulevaid sadu miljoneid dollareid,? ütles Rahapesu Andmebüroo ülemkomissar Arnold Tenusaar eile. ?Selliseid summasid ei liigu siin enam.?

Tenusaar ütles aga, et mullu laekus Rahapesu Andmebüroosse ligi 400 teadet kahtlastest tehingutest, neist 240 viimase kvartali jooksul.

?77 protsenti teadetest laekub pankadest, Euroopa riikidest tuleb aga enim infot kahtlaste tehingute kohta valuutavahetustest,? ütles Tenusaar. ?Rahapesu Andmebürool tuleb aga järjest rohkem tööd juurde.?

Tenusaare sõnul edastati mullu politseile 14 teadet rahapesu kahtluse kohta, neljal korral on alustatud kriminaalmenetlus, üks kriminaalasi sai kohtulahendi. ?Üks Krediidipanga töötaja mõisteti süüdi rahapesu tõkestamise seaduse rikkumises ? ta ei identifitseerinud panga klienti, kes maksis sularahas sisse üle 100 000 krooni ja kandis raha kontodele teistesse riikidesse. Asja uurimine käib edasi,? ütles Tenusaar. Harju maakohus karistas jaanuaris Krediidipanga töötajat 20 700 krooni suuruse rahatrahviga.

?Selle aasta juhtumitest ei saa veel rääkida, kuna need on veel väga värsked,? lisas Tenusaar.

Eelmisel aastal külmutati ühes Eesti pangas, mille nime ei soovinud Tenusaar avaldada, 640 miljonit krooni, mille tagajärjel avastati ka kurgitegu Saksamaal.

?Probleem oli aga selles, et meil ei ole teiste riikidega kokkulepet, mis teha sellise raha suhtes, puudus leping ka Saksamaaga, pidime raha saatma tagasi Iisraeli, kust raha tuli,? tõdes Tenusaar. Praegu on Eesti sõlminud koostööleppe Läti, Leedu ja Belgiaga.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku analüüsi osakonna juhataja Lauri Tabur ütles, et 20001. aastal teisel poolel avaldatakse uus rahapesuvastast võitlust reguleeriv eurodirektiiv, mis suurendab nende subjektide arvu, kellel on kahtlastest tehingutest informeerimise kohustus.

Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm rääkis, et kui varem oli kahtlastest tehingutest informeerimise kohustus ainult finantsasutustel, laieneb informeerimiskohustus ka raamatupidajatele ja audiitoritele, kinnisvaraturu osalistele, notaritele ja juristidele, vääriskivide ja -metallide vahendajatele, luksuskaupade müüjatele, oksjonikorraldajatele ja kasiinode omanikele.

Talihärma sõnul võttis Eesti Pangaliit vastu täiendavaid meetmeid rahapesu tõkestamiseks.

?Kui pangal on kahtlus, et klient võib olla rahapesuga seotud ja panka võidakse rahapesus kasutada või on kahtlus, et klient ei tegutse enda nimel, on pangal õigus kontot mitte avada, tehing edasi lükata või seda mitte sooritada, tagastada varad saatjale või vastava seadusliku korralduse alusel tehing blokeerida,? ütles Talihärm. ?Tegemist on siiski dokumendiga, mis on mõeldud pangasiseseks kasutuseks. Politseile on pank kohustatud selle esitama ainult konkreetse kriminaalasja raames.?