Eriala viis miljonäride klubisse

Erle Rudi 01. märts 2001, 00:00

Kunagise Hollandi arvutitootja Tulip asepresident oli ennast soojas vannivees mõnusalt lõdvaks lasknud, kui helises telefon.

Läbi leviaukude jõudis temani kellegi noore Ida-Euroopa ärimehe Jaan Pillesaare tungiv hääl, mis veenis hollandlast saatma viivitamatult Eestisse 18 miljoni krooni väärtuses kaupa ettemaksu ja garantiideta. ?Ausõna, me maksame kolme kuu pärast ära,? kinnitas Tallinnas Russalka juures autos külmetav Pillesaar innukalt. Pärast pooletunnist katkendlikku sõnadevoolu tuli otsus. Hollandlane ütles: ?okay?.

Ligi seitse aastat hiljem on Pillesaare juhitav OÜ Helmes tõusnud üheks suuremaks infotehnoloogia firmaks Eestis. Möödunud aastal liitus 33aastane ärimees Eesti IT miljonäride klubiga, müües veidi alla kolmandiku ettevõtte aktsiatest Baltic Republic Fondile, kokku 34 miljoni krooni eest. Investeeringuna lisandus Helmesesse 20 miljonit krooni.

Tähtis on valida enda jaoks valdkond, kus sul on nii palju teadmisi ja kompetentsi, et kui tekib tahtmine selles valdkonnas äri teha, siis sul on selleks ka võimalus. Tuleb valida valdkond, kus sa oled parem kui enamus teisi inimesi. Mina olen enda jaoks kindlalt otsustanud, et ma tahan olla seotud IT valdkonnaga.

Esimene hetk oli kindlasti see, kui ma läksin õppima Tallinna Tehnikaülikooli ? kui ma valisin oma eriala. Elektroonika tundus olevat selline valdkond, millest keegi suurt midagi aru ei saa. Mulle tundus, et sellega võib teha midagi unikaalset. Seda ma muidugi siis veel ei teadvustanud, et sellega võib ka palju raha teenida.

Püsivus ja töökus. Kasiinomeetodil pikaajalist edu saavutada ei ole võimalik. Teiseks on kriitiliselt oluline tajuda õigesti, mida teed hästi, mida mitte. Järgmisena tuleb siis osata tajuda sedasama ka teistes ümbritsevates inimestes, et neidki õigetesse rollidesse suunata.

See on suuresti loterii, kas otsus, mille sa teed, on mõne aasta pärast just see kõige õigem. Tulemused tulevad läbi paljude pisikeste otsuste. Selles mõttes on ühte näidet väga raske välja tuua. Ma arvan, et praeguseks oli minu elu kõige õigem otsus eriala valik, mõte hakata tegutsema IT valdkonnas.

Üldiselt on maailmas sadu kordi rohkem valesid otsuseid kui õigeid, mida võib näha kasvõi sellest, et halvasti lõpetavaid ettevõtteid on maailmas sadu kordi rohkem kui edukaid ettevõtteid. Sellest järeldub, et valede otsuste ülekaal õigete suhtes on juhtimises paraku valdav. Mina arvan, et edukad on need juhid, kes sellest mõtlemisest üle saavad ja suudavad depressiooni langemata kaaluda kõiki oma otsuseid kui potentsiaalselt valesid.

Minu jaoks ei ole olemas lauset: ma ei saa. Kuidagi ikka saab. Midagi ikka saab. Ma ei kohku eriti millegi eest tagasi. Tuttavad on öelnud, et mul on vist täitsa ükskõik, mida inimesed minust arvavad ja eks ta nii on ka. Minu jaoks pole kunagi olnud näiteks mingi probleem helistada ükskõik kui tähtsale inimesele ja talle üsna hullumeelne idee ära rääkida.

See ei ole tegelikult üldse minu idee. Maailmas on see tehnoloogia juba mõnda aega tagasi välja töötatud, meie firma presenteeris seda kui ühte alternatiivvarianti palju vaieldud kaabelvõrgu asemele. Kuna me ise infotehnoloogiat müüme ja ehitame selle peale üles ka erinevaid lahendusi, siis tegime ettepaneku, et taolise summa eest oleks võimalik ehitada kogu Tallinnat kattev süsteem. Investorid jooksid meie lahendust testides laptop?idega mööda maja ringi, et kas see tõesti on võimalik, et juhtmeid pole, aga pilt on. Pärast saime kahe nädala jooksul hulgaliselt telefonikõnesid firmadelt, kes kõik olid ideest huvitatud.

Edu on suhteline mõiste. Kui me idee välja pakkusime, siis nägime seda rohkem nagu heatahte ?esti. Nägime ennast algusest peale projektis konsultandi rollis, arutasime koos põllumajandusministeeriumiga, kuidas ja mida pakkuda. Arvestasime, et umbes 500?1000 arvutit leiab ostja, kui hästi läheb, ja tegelikult, ega me sedagi väga ei uskunud. Lõpuks, kui me võitsime konkurssi, siis telliti 3000?3500 arvutit. Mahud läksid meie jaoks väga suureks. Mingist konsulteerimisest polnud enam juttugi, tegelesime müügiga. Keegi teine sellega enam tegeleda ei tahtnud, meie olime projekti enda peale võtnud ja pidime ära tegema. Plussi ikka jäime.

Mis puutub lobby?sse, siis Eestis, kus kõik tunnevad kõiki, ei saa igapäevase suhtluse ja lobby vahele tõmmata mingit väga konkreetset piiri. Ma arvan, et teadlikku lobby oleme teinud teistega võrreldes isegi liiga vähe.

Ma oleksin mitte keegi, kui mul seda haridust ei oleks. Ma arvan, et enamuse, mis ma siin elus saavutanud olen, võlgnen tänu paljudele tarkadele inimestele, kes mind on suunanud, kas siis otse või oma raamatute kaudu.

Teiseks olen tänu võlgu sellele, et olen pidanud olema aina kasvava ettevõtte juht juba kümme aastat.

Kui tööandja suudab mulle ära müüa idee, siis võin teha tööd suhteliselt väikese tasu eest. Ma ei saa öelda ühte numbrit. Kui tuleb pakkumine suurelt firmalt, siis küsiksin palka vastavalt selle firma võimalustele. Vahel on mulle küll tehtud tööettepanekuid mõnest rahvusvahelisest firmast, eeskätt koos Helmese kapitalitehinguga, aga olen otsustanud, et tegelen veel päris kaua ?uue? Helmesega.

Arvan, et lähtudes ettepanekust võiks olla minu töö turuhind umbes 100 000 dollari kandis aastas, aga see tähendaks Eestist minema kolimist. Seda ma hetkel teha ei taha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing