Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa sunnitud loomi põletama

Sirje Rank 01. märts 2001, 00:00

Sel nädalal Brüsselis kohtunud ELi põllumajandusministrid ei olnud üksmeelel üheski punktis, mis Euroopa Komisjon hullulehmatõvest puhkenud lihakriisi lahendamiseks ette pani. Olukord on veelgi halvemaks läinud vastse epideemiapuhanguga taas Suurbritannias ? sedakorda ülinakkava suu- ja sõrataudi näol.

Lühemas perspektiivis on küsimus rahas ? EL on sellel aastal kriisikuludeks eraldanud juba 971 miljonit eurot ehk 15,2 miljardit Eesti krooni. Kaugemas perspektiivis suureneb surve kogu ELi ühtse põllumajanduspoliitika reformiks, milleks praegu on väljavaated paremad kui kunagi varem.

ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri turu päästmise lähiplaan näeb ette liha kokku osta ja põletada. Edaspidi peavad ületootmist piirama vähendatud kvoodid ja toetuste ümbersuunamine vähem intensiivsele põllumajandustootmisele.

?Komisjoni seisukoht on selge: ELi taskud on tühjad ning lisaraha ei tule,? ütles Fischleri pressiesindaja. Ta lisas, et olukord on keeruline, kuna iga riik tahab takistada oma riigi põllumehi mõjutavaid meetmeid.

Eilne Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet väljendas võimalust, et teravnedes võib kriis jõuda ka 23.?24. märtsil Stockholmis toimuva ELi tippkohtumise päevakavasse. Just ootamatut välis?okki peetakse peamiseks ohuks, mis võiks häirida Rootsi eesistumisaja ambitsioonikaid eesmärke.

Rootsi peaminister Göran Persson kinnitas aga uudisteagentuurile Reuters, et esialgu ohtu pole. ?Me ei kavatse seda teemat päevakorda lülitada. See on meie seisukoht praegu,? ütles Persson.

Aeg debatiks ELi põllumajanduspoliitika üle on aga enam kui küps. ELi 40 miljardi euro suurune põllumajanduseelarve on lõhkemiseni pingul ja pingestub veelgi uute liikmete lisandudes Kesk- ja Ida-Euroopast.

Katalüsaatoriks võib saada Briti suu- ja sõrataud, kui see kasvab kogu Euroopat laastavaks epideemiaks. Lisaks tohututele kuludele on ohus Euroopa reputatsioon ja eksporditurud. Suurbritannias on kriis toonud absurdimaigulisi tagajärgi ? ära jäävad traavivõistlused ja ragbimat?id ning edasi võib lükkuda parlamendivalimiste kuupäev.

Kriisi ei saa kirjutada üksnes ühtse põllumajanduspoliitika arvele, ehkki suurtootmist soosides on see loonud tingimused haiguste kiireks levikuks ? loomi transporditakse sadade kilomeetrite taha.

Ühtse põllumajanduspoliitika peamised toetajad on olnud Saksamaa ja Prantsusmaa, kuna poliitika toetab ühelt poolt kahjumis väiketootjaid ? nagu Baieris ? tagades teisalt hiigelkasumid Prantsusmaa ja Suurbritannia suurfarmidele. Nüüd nõuab Saksamaa reformi.

Uus toidu, põllumajanduse ja tarbijakaitse minister Renate Künast tahab kümne aastaga suurendada ökoloogilise põllumajanduse osakaalu Saksamaal 2,6 protsendilt 20 protsendile ning ergutada väiketootmist.

Samas on kurioosne, nagu kirjutab Financial Times, et ELi põllumajanduspoliitika reformikatsed on seni kulusid vaid lisanud. Ka nüüd on tarbijad vaevalt nõus toidu eest rohkem maksma, kuigi seda nõuab viljelusmeetodite muutus. Rootsi talunike kogemuste põhjal suurendavad looduslikud meetmed tootmiskulusid 10?15%. Nii tuleks subsiidiume veelgi tõsta.

Ka on huvigruppidel tugev mõju, nagu näitas äsjane ELi turu avamine maailma 49 vaeseima riigi kaupadele. Banaanide, suhkru ja riisi osas jäid piirangud veel alles.

Pole ka poliitilist üksmeelt, ehkki kriisid näitavad, et tagasiteed enam ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing