Haigekassa kavandab varjatud maksutõusu

Haigekassa ja sotsiaalministeerium on koostanud uue ravikindlustusseaduse eelnõu, mis Äripäeva arvates kujutab endast varjatud maksukoormuse tõstmise plaani.

Eelnõu järgi pakuks haigekassa kohustusliku ravikindlustusmaksuga kogutud summa eest senisest väiksemas mahus teenuseid.

Kui inimesed soovivad, et nende kindlustatus ei väheneks, siis peavad nad ennast veel vabatahtlikult haigekassas kindlustama. Vabatahtliku kindlustamise korral tuleb maksta iga kuu 13% keskmisest palgast.

Praegu makstakse haigushüvitist alates 2. päevast, uue seaduse järgi alles 4. päevast. Väheneb nende inimeste hulk, kellele makstakse hüvitist laste haigestumise korral kodus oldud aja eest. Väheneb ka hüvitise suurus.

Haigekassa juhi Maris Jesse väitel on uues eelnõus ka palju positiivseid uuendusi. Ta tõi näiteks sünnitajatele makstava hüvitise suurenemise. Tegelikult ei võida uuest eelnõust ei noored emad ega teised töövõtjad. Haigestumise korral hakatakse hüvitise suurust arvestama eelmisel või üle-eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksu andmete alusel. Praegu võetakse aluseks viimasel kuuel kuul teenitud tulu. Uue eelnõu järgi kaotavad need, kellel vahepealsel ajal on palk suurenenud.

Senine kohustuslik ravikindlustus põhineb solidaarsuspõhimõttel, st töövõtjad tasuvad nende kaaskodanike ravi eest, kes ise ei suuda ravikindlustusmaksu tasuda, näiteks pensionärid, töötud, lapsi kodus kasvatavad emad. Uue seaduse kohaselt peavad töötud ja kodus lapsi kasvatavad emad hakkama ennast ise vabatahtlikult kindlustama. See toob haigekassa eelarvesse vähemalt 100 miljonit krooni lisaraha aastas.

Toimetuse arvates ei ole õige jätta kindlustatute hulgast välja töötuid ja kuni 3aastaste lastega kodus olevaid vanemaid. Vanemate lastega kodus oleva ema või isa puhul on vabatahtlikkuse printsiibi rakendamine õige.

Õige on vähendada töölt lahkujate kindlustusperioodi pikkust. Kui praegu on selleks kaks kuud, siis uue eelnõu kohaselt ainult kuu. Väär on aga eelnõusse kirjutatud põhimõte, et kindlustus algab alles kuu pärast tööle asumist. Riigi poolt on tegemist kodanike topeltmaksustamisega, sest sinu esimesest kuupalgast võtab riik ära 13% ravikindlustuse maksuna. Et aga hüvitist saada, pead end veel lisaks vabatahtlikult kindlustama.

Maris Jesse kurdab, et riigil ei jätku raha haigete eest hoolitsemiseks ja nii üritab riik osa oma seniseid kohustusi lükata inimeste õlule. Enne, kui hakatakse varjatult tõstma maksukoormust, tuleb vaadata üle haigekassa ja kogu tervishoiusüsteemi kulude pool. Üks näide haigekassa töö ebaefektiivsusest. Kui kaotate haigekassa kaardi, siis uue kaardi väljastamisega tegeleb neli inimest ? üks võtab vastu taotluse, teine kasseerib väljastamise tasu, kolmas väljastab kaardi ja neljas võtab allkirja, et olete kaardi kätte saanud. Probleem ei ole mitte raha vähesuses, vaid ravikindlustusmaksuna kogutava enam kui 4 miljardi krooni kulutamises.