Kodubüroo arvuti peab olema hooldusvaba

Äripäeva kodubüroo arvutite valikul tuli esimeses etapis otsustada, kas valida süle- või lauaarvutid. Mõlemal on oma eelised ja puudused.

Lauaarvutite puhul tuleb töökohale jätta alles suured monitorid ja traditsioonilised PCd, mis võtavad palju kontoripinda nagu tavalises bürooski, lisaks tuleb koju osta töötajale veel teine arvuti. Seega iga töötaja kohta kulub arvutustehnikale kahekordne summa.

Sülearvuteid on mobiilses büroos vaja igale töötajale vaid üks ja nad maksavad umbes kahe PC hinna. Kui sülearvutiga tekib probleeme, saab selle kergesti kontorisse kaasa võtta spetsialistile ülevaatamiseks. Samuti saab kodubürooline sülearvutiga töötada kus iganes: kodus, kliendi juures, suvilas, välisreisil.

Sülearvutil on ka olulisi puudusi. Kümneid tuhandeid maksev sülearvuti on õrn, väike löök lauanurga pihta võib tähendada viiekohalist summat vedelkristallekraani väljavahetamiseks. Samuti nõuab sülearvuti kasutajalt paremat arvutitundmist. Sülearvuti tehnilised parameetrid peavad olema lauaarvuti omast paremad, sest laptop?il on sees hulk programme, mis neelavad mälu ja protsessoriressurssi, sülearvuti riistvara uuendamine on samuti väga kallis. Lauaarvuti see-eest on töökindlam ja lihtsam kasutada, tema parameetrid võivad olla tagasihoidlikumad ja ta töötab paremini erinevates võrkudes. Arvuti protsessoriks peaks olema vähemalt Pentium III, kuna Celeronid aasta pärast enam uute programmidega piisavalt nobedad pole, eriti sülearvutites. Mälu maksab sülearvutisse varuda vähemalt 128 MB, lauaarvutid saavad ka vähemaga hakkama, kui neis kasutada Windows 98. Windows 2000 puhul on mõlemas vaja vähemalt 128 MB mälu.

Sülearvuti parim operatsioonisüsteem on Windows 2000, kuna teised Windowsid ei pruugi piisavalt stabiilsed olla.