Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõuhknate rahamasin

Kristina Traks 01. märts 2001, 00:00

Kuhu on statistikas ja maksuameti aruannetes kajastamata sajad miljonid kroonid aastas läinud, teavad Hiiu Kaluri suuromanikud Toomas, Tarmo ja nende isa Tiit Kõuhkna ning nende praeguseks pankrotistunud Islandi äripartner Nasco.

Tänavu jaanuari lõpul Roostal toimunud kalanduse arenduse arutelul tunnistas keskkonnaministeerium, et kaugpüügilaevastiku püütavad saagid ei kajastu ekspordi- või tollistatistikas, kuid hinnanguliselt on aastas püütava krevetikoguse väärtus 450 miljonit krooni.

Kui arvestada kogust, mis Hiiu Kaluri tütarettevõtted Permare ja Dagomar välja püüdsid, ning kreveti hinda maailmaturul, selgub, et ainuüksi Kõuhknate krevetiäri aastane suurus on umbes 630 miljonit krooni. See on kaks korda suurem kui Hiiu Kaluri kogu aasta käive.

1999. aastal püüti Eesti püügipäevadega 10 843 tonni krevetti, millest umbes kolmveerand püüdsid Dagomar ja Permare. Arvestades Hiiu Kaluri näidatud Islandi eksporti, selgub, et Hiiu Kalur on islandlastele müünud krevetti hinnaga 153 USA dollarit tonn. Samas maailmaturul maksab krevetitonn sõltuvalt sordist kümneid kordi rohkem ? 1500?10 000 dollarit tonn.

?Meie firmad on Islandi allhankijad, Islandi krevetiäri inimesed on ise kiidelnud, kuidas nad Eesti krevetti välja püüavad,? tunnistab keskkonnaminister Heiki Kranich. ?Siiski arvan, et meie firmadel on praegu lihtsalt selline arenguetapp, kus on vaja teenida ja investeerida.?

1999. aasta alguses osalesid Permare ja Dagomari juhid keskkonnaministeeriumis nõupidamisel, kus jagati aastased krevetipüügipäevad ehk siis otsustasid püüdjad, kui palju nad püüdma hakkavad.

Seda fakti kinnitab tollase keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna asejuhataja Robert Apsi allkirjaga dokument, millest selgub, et lisaks keskkonnaministeeriumi ja mereinspektsiooni ametnikele osalesid püügipäevade jagamisel ka endine Dagomari juhataja Marek Harjak ja Permare peadirektor Väino Ruul ? üle-eelmisel aastal Eesti suurimat eraisiku tulu 15 miljonit krooni deklareerinud mees.

?Selle ajani, kui võeti vastu uus kalapüügiseadus, käis kvootide jagamine tõesti tunde järgi,? ütleb Kranich. ?Ka praegune seadus pole ka päris see, mis tõesti tagaks püügipäevadele juurdepääsu ka uutele firmadele.?

Umbes samal ajal algas lobi kalapüügiseaduse muutmiseks, et see võimaldaks ka uutel püüdjatel ?marjamaale? saada. Seni kehtinud kalapüügiseaduse järgi jagati püügipäevi järgmiseks aastas koguste järgi, mis laev eelmisel aastal välja püüdnud oli. Praegu kehtiva muudetud kalapüügiseaduse järgi jagatakse 90 protsenti püügipäevadest, arvestades firmade eelmiste aastate püüke, ning 10 protsenti müüakse oksjonil.

Selle muudatuse vastu tegid lobi-tööd nii Islandi investeerimispank, Islandi kaubanduskoda kui ka Nasco tegevdirektor Bergur Elias Agustsson, kes saatis kirja peaminister Mart Laarile. Agustsson kirjeldas oma kirjas, kuidas pärast uute tulijate püügile lubamist muutub püük ebaefektiivseks, satuvad ohtu Eesti ja Islandi majandussuhted jne.

?Ma ei näe midagi taunimisväärset neis kirjades, kuigi keelekasutus oli kohati tõesti väga järsk,? ütleb Kranich. ?Eks igas riigis on omad tavad.?

Kranichi sõnul ei saa tegelikult ka praegu uued püüda soovijad kümnendikku kogu püügipäevadest, sest vanad olijad ei lase uutel seda oksjonil ära osta. ?Pikas perspektiivis peaks kindlasti 90 ja 10 protsendi suhet muutma, kuid ma küll ei näe, et praeguses riigikogus see muudatus läbi läheks,? lisab Kranich.

Laevad, millega Dagomar ja Permare krevetti püüavad, on renditud firmade Islandi partnerilt Nascolt. Dagomar-Permare on Nascole müünud Eesti krevetipüügipäevad ning Nasco omakorda on võtnud kohalikust investeerimispangast laenu, mille tagatiseks on Eesti püügipäevad.

Seost laenude ja püügipäevade vahel tunnistavad Islandi Investeerimispanga kirjad Eesti keskkonnaministeeriumile. Alguses tuntakse kirjades huvi, kas püügipäevade arv jääb ka tulevikus samaks, ning saades vastuseks, et alates 2000. aastast saavad püügile tulla ka uued firmad, nõudis pank, et keskkonnaministeerium taastaks endise süsteemi.

Äripäeva käsutuses olevad dokumendid annavad alust kahtlustada, et Permare maksab meremeestele ümbrikupalka. Ümbrikupalga saamist tunnistavad ka Permare renditud laevadel töötavad meremehed.

Dokumentidest nähtub, et ASi Permare renditud traallaeval Heltermaa töötava kahe kapteni brutopalk oli 1999. aasta septembris 3500 ja 4500 krooni, madrus sai aga laeval sel ajal miinimumpalka ?1400 krooni kuus.

Nascos koostatud teisest palgalehest nähtub, et islandlased on Permarele üle kandnud nõutavad miinimumpalgad koos sotsiaalmaksuga ning peale selle maksnud ise meremeestele palka. Islandi palgalehelt selgub, et Permare paberi järgi 3500 krooni teeniva kapteni tegelik palk on 44 353 krooni. Kogu meeskonnale palgarahana mõeldud summa kättesaamist tunnistab ka Eesti kapten oma allkirjaga.

Kapteni allkirjastatud paberilt selgub, et ta sai meeskonna ühe reisi palgarahana enda kätte 14 485 dollarit ehk praeguse dollari kursiga arvestatult 246 000 krooni. Sotsiaal- ja tulumaksu peaks sellelt summalt maksma 145 000 krooni.

Nii Permarel kui Dagomaril on praegu renditud kummalgi kaks laeva ehk siis ühe kuu maksupettuse suuruseks tuleks ligi 600 000 krooni ning aastas 6,9 miljonit krooni. Nasco palgalehelt ei ole ka näha, et Nasco oleks Islandi seaduste järgi tulumaksu palkadelt kinni pidanud.

ASi Permare endine töötaja, viimati püügilaeval Lomur töötanud anonüümseks jääda sooviv meremees tunnistas, et sai aastaid palka kahes jaos ning ei teadnud, et tööandja on jätnud sellelt maksud maksmata. ?Suurema osa rahast sain kapteni käest sularahas, väiksema osa kandis tööandja AS Permare pärast reisi minu arvele,? räägib mees.

Anonüümse meremehe sõnul on taoline palgasüsteem toiminud aastaid ning selle vastu pole saadud midagi teha sellepärast, et meremeestel on väga raske leida mujalt erialast tööd. ?Ma ei saa olla tööta, kui pere on vaja üleval pidada,? ütleb mees.

?Kui nende meremeeste näol on tegemist Eesti residentidega, peavad nad ka Eesti seaduste järgi tulumaksu maksma,? ütleb maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aav. ?Minu teada pole meremeestele sellist maksusoodustust, et nad ainult kümnendikult palgalt tulumaksu peavad maksma.?

Aava sõnul on merenduses ümbrikupalga maksmine suhteliselt levinud, kuid nagu iga ümbrikupalga maksmist, on ka neid väga raske tõestada. ?Paberid kaovad enne maksuameti revisjoni, töötajaid instrueeritakse, mida peab maksuametnikule rääkima,? räägib ta.

Maksuameti andmeil Permarel varasemad trahvid puuduvad, kuid Dagomaril on tasumata sotsiaalmaks koos intressidega 2,9 miljonit krooni.

Kuigi Eesti ettevõtete püütava kreveti koguväärtus küündib kolmveerand miljardi kroonini aastas, on kogu kalandussektori netokäive statistikaameti andmeil aastas vaid 400 miljonit krooni.

Riik ei kogu eraldi statistikat selle kohta, millise tootegrupiga tegemist on, ja seega ei saa ka välja arvestada, kui suure osa kalanduse netokäibest moodustab krevetipüük. ?Meile esitab ettevõte oma tegevusaruande, mille kohta me infot kellelegi ei väljasta,? sõnab statistikaameti ettevõtluse rahandusstatistika sektori juhataja Aime Pirrus. Esitatud andmeid kontrollitakse ja võrreldakse maksuametiga erandjuhtudel.

Hiiu Kaluri juhatuse esimees Toomas Kõuhkna lükkas ümber süüdistused, nagu maksaks Permare oma töötajatele ümbrikupalku. ?Me oleme tasunud kõik maksud ja ei maksa kellelegi ümbrikupalka,? ütleb Kõuhkna.

?Laevakaptenite palgad on meil 10 500 krooni, ma ei oska öelda, miks sellel palgalehel on 3500 krooni kapteni palgaks märgitud,? ütleb Kõuhkna. ?See, et kapten on saanud Islandi firmalt palka, seda mina ei oska seletada, võib-olla kapten tegi laevas veel mingit muud tööd.?

Hiiu Kaluri finantsdirektori Urmas Reimanni sõnul on tõesti tegemist Permare ametliku palgalehega. ?Võib-olla konkreetselt selle Islandile läinud dokumendi puhul pole tegemist täis kuupalkadega, vaid ainult mõnede päevade töötasuga,? ütleb Reimann. ?Me andsime Nascole aru absoluutselt kõikide kulude kohta, mis me teeme nende laevade töös hoidmiseks.?

Toomas Kõuhkna sõnul pole krevetipüük mingisugune kullaauk, vaid viimased kaks aastat on Hiiu Kalur sellega teeninud kahjumit. ?Me müüme krevetti 1500?1600 dollarit tonn ja selles tsoonis, kus me püüame, polegi võimalik kvaliteetsemat krevetti püüda,? räägib ta. ?See on isegi hea hind, sest selle aasta hinnad tulevad ilmselt veel madalamad ja ma kahtlen, kas tuleme ots otsaga kokku või mitte.?

Kõuhkna sõnul oli krevetipüügi kõrgaeg 1998. aastal. ?Sel aastal ei tule ilmselt ka kasumit, hind on väga vilets,? ütleb Kõuhkna.

Dagomari eelmise aasta kahjum krevetipüügilt oli Kõuhkna sõnul umbes 10 miljonit krooni.

12.05.2000 Krevetipüüdjad jätavad riigile maksmata

02.02.2000 Valitsus kinnitas välisvete kalurite püügiõiguse tasu

05.11.1999 Perekond Kõuhkna -- saarte valitseja

12.10.1999 Kõuhknate krevetiäri jääb riigi soodustuseta

07.10.1999 Kõuhknate krevetiäri võib saada riigi toe

06.10.1999 Kõuhknate krevetiäri Atlandi ookeanil

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing