Tartu veekeskuse ehitus läheb viiendiku võrra kallimaks

Väinu Rozental 01. märts 2001, 00:00

Veekeskuse ehituse riigihanke võitis 1999. aasta suvel seitsme pakkuja seast madalaima pakkumuse teinud Tartu ehitusfirma ASi Ehitusfirma Rand & Tuulberg 59,3 miljoni krooni suurune pakkumus. Täiendavate ehitustööde ning lisandunud sisustuse tõttu kujuneb oktoobris avatava objekti ehitusmaksumuseks 72,2 miljonit krooni, mis on 22 protsenti enam. Veekeskuse kogumaksumuseks teeb see 81,5 miljonit krooni. Veekeskuses on kasulikku pinda 7400 m2.

Ehitusspetsialistid pidasid ehituse maksumuse 22protsendilist tõusu paljuks. ?Rahvusvahelised organisatsioonid aktsepteerivad kuni umbes kümneprotsendilist kallinemist,? tõi Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link näiteks.

Ehitusspetsialistide sõnul seisnes Tartu linna kui tellija esimene viga ebareaalses valmimistähtajas. Kuna veekeskuse valmimistähtaeg on rahapuudusel nihkunud pakkumusdokumentides välja käidust aasta võrra edasi, on see andnud ehitajale võimaluse arvestada 4,7protsendilist ehitushinnaindeksit, mis teeb 1,4 miljonit krooni lisaraha.

Tellija teise suure veana nimetasid spetsialistid pakkumusprojekti ja hilisemate tööjooniste erinevust, mille tõttu lähevad näiteks katuse metallkonstruktsioon, ventilatsioon ja elektritööd kokku 1,8 miljoni krooni võrra kallimaks.

Mitu ehituskonkursil osalenud ehitusfirma juhti toonitasid, et mida selgemad on konkursi tingimused, seda võrdsem on konkurss osalejatele. ?Mida täpsemini on kirjeldatud pakkumusdokumentides tööde mahtu, seda tõenäosem on tellija jaoks, et objekti hind ei muutu,? ütles ASi FKSM nõukogu esimees Tiit Kuuli.

Ilmar Lingi sõnul ei saa ehitajat lisaraha küsimises süüdistada. ?Kui konkursi aluseks on eelprojekt, on muudatused alati kõige suuremad,? rääkis Link. ?Kui aga ka valmimise tähtaeg on muutunud, siis tekib küll küsimus konkursi mõttekuses.?

?Tegemist on väga keeruka objektiga,? põhjendas veekeskuse ehituse kallinemist Tartu abilinnapea Aksel Kivi. ?Tellijal, projekteerijal ja ehitajal polnud lihtsalt kogemusi, sest sellist objekti pole Eestis varem ehitatud.?

Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Ülle Laas möönis, et tellija ? linnavalitsus ? oli liiga optimistlik, kui uskus, et pakutud summa eest saab veekeskuse ehitada. ?Viga oli, et linnavalitsus soovis kiiresti leida ehitaja,? tunnistas Laas ja lisas, et ehitushanke konkursiga kiirustama sundis ka see, et eelarves olid veekeskuse ettevalmistuskulud juba sees. ?Oleksime pidanud ära ootama tööjoonised, neile laskma ekspertiisi teha ning alles siis konkursi korraldama.?

Aksel Kivi kinnitusel on kultuuriministeerium sisuliselt aktsepteerinud veekeskuse kallinemist. ?Ministeerium on andnud meile suulise lubaduse, et nad finantseerivad endiselt objekti 50 protsendi ulatuses.?

Ülejäänud osa veekeskuse finantseerimisest on Tartu linna kanda. Tartu valitsev koalitsioon on kuulutanud veekeskuse ehituse esimeseks prioriteediks. Keskusse tulevad 50×25 m bassein, 25×8m bassein, kaks veeliurada, kosed, lainepall, saunad jm.

Keila tervisekeskuse avamine, mis esialgsete plaanide kohaselt pidi teoks saama vabariigi aastapäevaks, nihkub siseviimistlustööde tõttu märtsi lõppu või aprilli algusse. Keila tervisekeskuse 1. etapi maksumus jääb planeeritud 60 miljoni krooni piiresse. Esimeses etapis valmivad 8×25m bassein, välibassein, lastebassein, liumägi, massaa?ivann jm.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:12
Otsi:

Ava täpsem otsing