Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Telefon võtab lisatulu tallinlase taskust
Eesti Telefon kehtestab 1. aprillist kõigile Eesti-sisestele kõnedele ühtse tariifi. Kõnehindade ühtlustamisega loodab firma teenida 10?20 miljonit krooni lisatulu aastas, tunnistas eile ajakirjanikele Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm. Ta nägu oli naerul, sest lisatulu aitab tasandada konkurentsist tingitud tulude vähenemist.
Uued tariifid ei anna klientidele põhjust rõõmustamiseks. Seesama 10?20 miljonit tuleb just nende taskust. 1. prillist asendub kaks Eesti-sisest tariifi ühega ning ühtne hind tähendab praegu kehtiva kohaliku kõne hinna tõusu 10 sendi võrra ja riigisisese kaugekõne hinna langetamist 34 sendi võrra minuti kohta päevasel ajal. Eelkõige tähendab see väljaminekuid neile tallinlastele, kes võtavad vähem riigisiseseid kaugekõnesid.
Riigisisese kaugekõne odavnemisest võidavad maakondades elavad helistajad. Suur osa valitsusasutusi, äripartnereid ja kliente asub Tallinnas. Samuti toetab hinnamuutus neid, kelle müügivõrgud asuvad laiali üle kogu Eesti.
Hinnamuutus lööb ka interneti kasutajaid. Eesti Telefon jättis samaks interneti sissehelistamisteenust kasutavate klientide kõnehinna ? 20 senti minut. Ka peavad interneti kasutajad hakkama nüüd maksma 50 krooni kuumaksu. Selle raha eest saaks istuda internetis 4 tundi.
Eesti Telefoni kõnetariifide ühtlustamise üheks põhjuseks on hiljuti riigikogus vastuvõetud seadus, millega alandati Eesti Telefoni poolt teistele operaatoritele kehtestatud võrgu sidumishinda. See muutis kohalikule turule sisenemise teistele operaatoritele atraktiivseks. 1. aprillist kehtivate hindadega üritab Eesti Telefon turuliidrina täita hinnakujundaja rolli. Nüüd on ka peamistel konkurentidel põhjust tulla kohaliku kõne turule planeeritust kõrgemate tariifidega.
Samas üritab Eesti Telefon konkurentide tõrjumiseks kasutada alatut võtet. Konkurentide võrku helistamisel kehtestati pea kaks korda kõrgem tariif. Siin peab sekkuma juba sideamet, sest need tariifid ei ole küll kuidagi põhjendatud.
Uudis kohalike kõnede kallinemisest tuli mõni aeg pärast seda, kui nii Eesti Telefon kui ka Uninet ja Tele2 teatasid rahvusvaheliste kõnede odavnemisest. Positiivsed uudised enne, ütleb avalike suhete reegel.
Eesti Telefon näeb, et peagi ühtlustuvad kohalike kõnede ja rahvusvaheliste kõnede hinnad. Vähemalt Euroopas, kus telefonikõne üle interneti on võtmas turgu tavalistelt kaugekõnedelt. Juba praegu on välismaale helistamine odavam kui mobiiltelefonilt fiksvõrku.
Kui kaugekõnede odavnemine tähendab, et telekomifirmad loobuvad kaugekõnedest saadavatest lisatuludest täielikult ja jätavad ka kohaliku kõne hinna samaks, siis hakkavad tulud kiiresti kahanema ja investorid võtavad telekomisektorist raha välja. Telekomiettevõtete juhid sellist fiaskot välja ei kannata. Sestap on ilmne, et kohalike kõnede hind ei lange, vaid tõuseb veelgi. Ja rahvusvaheliste kõnede hind langeb. Kuni pole vahet, kas helistada Tallinnast Kükametsa või Nizzasse.