Maksuamet hakkab kontrollima Kõuhknate firmat

?Äripäeva loo peale tegeleme selle firmaga,? ütles maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aav eile.

Äripäeva käsutuses olevatest palgalehest nähtub, et 1999. aasta septembris maksis AS Permare kaugpüügi kaptenile palka 4500 krooni ning madrusele 1400 krooni. Samas näitab Permare Islandi äripartneri Nasco raamatupidamise palgaleht, et samal kuul on lisaks Permarest saadud miinimumpalkadele 11liikmelisele meeskonnale makstud kokku palka 14 485 USA dollarit ehk praeguse kursiga 246 245 krooni.

Toomas Kõuhkna sõnul on laevakapteni palk Permares 10 500 krooni kuus ning mingit ümbrikupalga maksmist pole toimunud. ?Ma ei tea, miks kapten kaks korda palka sai, võib-olla tegi ta laeval mingit muud tööd lisaks,? ütles Kõuhkna.

Äripäeva andmeil on 10 500 krooni kuus kaugpüügi laeval madruse keskmine kuupalk, kaptenite palgad on kordades suuremad.

Keskkonnaministeerium üritab seni kontrollimatut krevetiäri muuta läbipaistvamaks ning peab sel teel esimeseks sammuks seda, et alates eelmise aasta lõpust tohib Eesti püügipäevade raames krevetti püüda vaid Eesti omanikule kuuluva laevaga.

?Enam ei tohi nii, et võtame laevale ajutiselt Eesti lipu ja püüame,? ütles keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna peaspetsialist Ain Soome. ?Kuni eelmise aasta kevadeni ei reguleerinud krevetipüüki tegelikult ükski seadus.?

Soome ütles, et kuigi sada protsenti pole teada ja kinnitatud, et Eesti püügipäevade abil püüavad krevetti islandlased, avaldasid islandlased ministeeriumile tugevat survet, et püüki reguleeriv seadusandlus tehtaks nende huvides. ?Muidugi segasid nad meie tööd, kui käisid siin, helistasid ja faksisid, kuid me ütlesime neile, ei käitume siiski seaduse, mitte nende tahtmise järgi,? rääkis Soome. ?Et krevetiäri saaks ?puhtaks?, see peaks olema mitte ainult keskkonnaministeeriumi, vaid kogu riigi mure.?

Eestile ette nähtud krevetipüügipäevade raames püütava krevetikoguse väärtus ei kajastu kuskil statistikas, kuid hinnanguliselt võib saagi väärtus olla alates poolest miljardist kroonist aastas. Kolmveerand püügipäevadest on antud perekond Kõuhknale kuuluvatele firmadele

Islandi kaubanduskoda kinnitas eile, et perekond Kõuhkna krevetiäri partner Islandi firma Nasco on pankrotis ning et võlausaldajad otsivad võimalusi krevetiäri päästmiseks.

?Võlausaldajad üritavad leida võimalusi, et jätkata krevetitootmist selles piirkonnas, kus Nasco tegutses,? ütles Islandi kaubanduskoja asedirektor Birgir Armannsson. ?Meie teada pole veel loodud Nasco asemele mõnda sarnast ettevõtet.?

Nasco äripartneri Toomas Kõuhkna sõnul pankrotistus Nasco sellepärast, et investeeris ennast üle. Nasco võttis Islandi Investeerimispangast laenu, mille tagatiseks olid Kõuhkna firmade hallatavad Eesti krevetipüügipäevad.

Nasco asutati 1995. aastal, perekond Kõuhknale kuuluvate ASiga Dagomar ja ASiga Permarega hakkas firma koostööd tegema 1998. aastal. Äriideeks oli, et Dagomar ja Permare ajavad Eesti riigilt välja krevetipüügipäevad ning müüvad need Nascole, kes organiseerib kreveti püügi ning müügi.

01.03.2001 Kõuhknate rahamasin

12.05.2000 Krevetipüüdjad jätavad riigile maksmata

02.02.2000 Valitsus kinnitas välisvete kalurite püügiõiguse tasu

05.11.1999 Perekond Kõuhkna -- saarte valitseja

12.10.1999 Kõuhknate krevetiäri jääb riigi soodustuseta

07.10.1999 Kõuhknate krevetiäri võib saada riigi toe

06.10.1999 Kõuhknate krevetiäri Atlandi ookeanil