Emotsioonidest Saaremaa laevakompanii ümber

05. märts 2001, 00:00

Ülemöödunud nädalal sai taas kord lugeda emotsionaalseid artikleid Saaremaa Laevakompanii (SLK) tegevuse kohta seoses sellega, et kaitsepolitsei (kapo) otsis läbi SLK kontori ja firma võtmeisikute kodud. Avalduse esitaja, kunagi laevakompanii omanikeringi kuulunud Toivo Alti väitel on SLK esitanud ebatõeseid andmeid reisijate ja sõidukite üleveo, teostatud remonttööde ja kütusekulu kohta ? lühidalt öeldes seda, nagu oleks SLK vedanud rohkem reisijaid ja autosid kui kajastub meie piletimüügitulus.

Kuluaarides on koguni väidetud, nagu oleks reisijaid tegelikult kuni kaks korda rohkem kui meie raamatupidamine näitab. Olevat võimatu, et praamide tekipinna kasvamisel kahekordseks (seoses uute praamidega) on üleveomaht suurenenud vaid 15?16%.

Siin on loogiline seletus käegakatsutav. Suuremad praamid teevad vähem reise ning sügisel, talvel ja kevadel on tekipinnast välja müüdud pool või alla selle.

Alates 1995. aastast toimub piletimüük SLKs arvutite kaudu, mis tähendab, et igast müüdud piletist jääb jälg piletimüügi- ja raamatupidamisprogrammi. Programmeerijad on meile kinnitanud, et tulude varjamine või andmete moonutamine selle programmi raames on välistatud. Tegelikult toimub kolmekordne kontroll. Üksteisega peavad klappima nii piletimüügiandmed arvutis, piletikontsud, mis registreeritakse laeva?urnaalis kui ka sularaha, mille sularahakeskus igal õhtul kassadest inkasseerib.

Et sellise süsteemi juures midagi ?kõrvale panna?, peaksid asjaga olema seotud kümned inimesed alates programmeerijatest ja kassiiridest ning lõpetades raamatupidajate ja firma tegevjuhtkonnaga. Midagi sellist pole me SLKs täheldanud. Loomulikult on mõned (nüüdseks endised) töötajad jäänud vahele väiksemate rikkumistega, aga rikkumised on harukordsed ja tulevad kohe välja. Võimatu on ka reisijaid või autosid ilma piletita laevale panna, sest lisaks stividoridele kontrollib laevalepääsu SLK spetsiaalne mobiilne kontrollmeeskond. Olen kuulnud, et mõned laevamehed on nende peale suisa pahased, sest ei saa nad ju isegi oma sõpru enam tasuta laevale lasta.

Praegu müüakse sularaha eest vaid umbes 40% SLK piletitest. 60% piletitest väljastatakse kassades pikaajaliste lepingute, püsikliendikaartide või arvete alusel, mis veelkordselt välistab mustad tehingud.

Kahjuks ei ole hetkel võimalik praamipileteid pangakaardiga osta, sest iga pileti müügiks on kassapidajal ette nähtud 17 sekundit (muidu ei jõua laev õigel ajal väljuda), ent ühendus terminaali ja panga vahel võtab kauem aega. Ometi oleme ka sellele probleemile leidnud lahenduse: juba eelmise aasta lõpus soetas SLK 600 000 krooni eest spetsiaalsed iseteenindusterminaalid, mille paigaldamisel sadamatesse saavad reisijad oma pangakaartidega ise pileteid osta, kiirendades nii ka järjekorra liikumist.

Nende terminaalide paigaldamine on aga veninud seoses ebakindlusega, mida meis tekitab teede- ja sideministeeriumi soovimatus kinnitada selleaastast toetussummat SLK-le, mis peaks tulema riigieelarvest ja tähendab kindla arvu reiside tellimist riigi poolt.

Ministeerium on väljendanud soovi, et SLK peaks piletimüügi üle andma riiklikule firmale Saarte Liinid. Praeguse liinilepingu kohaselt on see võimatu: see sätestab üheselt, et piletimüük kuulub SLK kohustuste hulka; müügi üleandmine tähendaks kõigepealt lepingu muutmist.

Loomulikult võib piletimüügiga tegelda teine firma, ent siis oleks loogiline, et kogu piletimüügitulu kantakse otse riigieelarvesse ja riik tellib SLK-lt konkreetse hulga reise, makstes need täies mahus kinni.

Küsitav on muidugi, kas mõni teine firma, kes ei sõltu otseselt piletimüügitulust, teeks kõik endast oleneva reisijate ja autode arvu suurendamiseks, nagu praegu teeb SLK. Samuti teeb erinevate firmade koostegutsemine võimatuks lisareiside kiire korraldamise jms äkiliste probleemide lahendamise.

Ka kütuseoste ja remonttööde tellimist on uuritud mitmel korral, viimati tegi seda audiitorfirma PricewaterhouseCoopers, kes täitis teede- ja sideministeeriumi tellimust. Ühelgi juhul ei ole rikkumisi ega kuritarvitusi avastatud.

SLK ei ole kütuse ostmisel maksnud liiga kõrget hinda ega ole ka osa raha offshore-firmade arvete kaudu tagasi saanud. Ostame kütust maailmaturu hinnaga, ning see hind on eelmise aasta jooksul tõusnud 4,5 kroonilt 9 kroonini liiter. Sellest ka oluline tõus firma tegevuskuludes.

Firma Lars Krogius Eesti analüüsis 2000. aastal laevade Scania ja Vardo remonttöid ning leidis, et remonttööd telliti vähempakkumise korras ning laevade remondi eest makstud summad polnud mingilgi määral ülepaisutatud.

Analüüsimata seda, kes ja miks esitas avalduse või kas Kapol oli õigust erafirmas läbiotsimist korraldada, usume, et tõde selgitatakse välja ning et see on just niisugune, nagu oma tänases artiklis kirjeldasin.

SLK on oma ülesandeks seadnud pakkuda saarte elanikele ja nende külalistele kvaliteetset üleveoteenust, ning asja erapooletu pilguga vaadates peaks kõigile selge olema, et üleveo kvaliteet nii praamide, üleveoaegade kui ka ooteaegade osas on viimaste aastatega kõvasti paranenud.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing