Kalahiid Astarta pankrotis

Sulev Oll 05. märts 2001, 00:00

Tallinna linnakohus tegi otsuse ASi Eesti Energia ja ASi Printtare avalduse alusel. ASi Astarta elektrivõlg Eesti Energiale oli pankrotitaotluse esitamise ajaks kasvanud rohkem kui miljoni krooni suuruseks, ASile Printtare võlgneb Astarta konservikarpide eest üle 2,5 miljoni krooni.

Kokku leidis ajutine pankrotihaldur Arno Mägi Astartal võlgu 92,96 miljoni krooni eest. Suurimaks võlausaldajaks on AS Hansapank rohkem kui 56 miljoni krooniga. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile võlgneb firma üle 8 miljoni.

Esimesena rahuldatakse pankrotiprotsessis töötajate kuni kolme kuu vanused töötasunõuded, seejärel Hansapanga nõuded, mis on tagatud varaga. ?Tagatud nõuete tõttu loodame pankrotiprotsessist saada maksimaalse tulemi,? sõnas Hansapanga krediididirektor Aivar Rehe.

Samal ajal luges ASi Printtare esindaja, ASi Esmar jurist Jaan Tomson võimalust raha tagasi saada väikeseks. ?Põhjust optimismiks pole,? sõnas ta. Pessimismi põhjuseks on fakt, et varasid on Astartal peaaegu poole vähem kui võlgu ehk 49,8 miljoni krooni suuruses summas.

Astarta suurimaks varaks hindab pankrotihaldur Arno Mägi Tallinnas Kopli poolsaarel asuvat sadamat, mille hind erinevate asjatundjate arvates on 30?60 miljonit krooni. Sadama juurde käiva maa erastamine on veel lõpule viimata, aga sadama omanikul on õigus maa erastada.

Sadamal ostmise vastu on huvi tuntud. ?Sadam meid natuke huvitab,? kinnitas Eesti ühe suurema kalatöötleja, ASi Maseko õigusdirektor Rudolf Polman. ?Meil endal sadamat pole.?

Konservitsehhi pidas pankrotihaldur suhteliselt väärtusetuks, sest ettevõtte käivitamine praegusel kujul pole mõeldav. ?Ilmselt otsustavad võlausaldajad ettevõtte likvideerida,? ennustas Mägi. Võlausaldajate esimene koosolek toimub 2. aprillil.

Aastal 1997 mitmesaja miljonilist käivet näidanud Astarta allakäik algas aastal 1998, kui Venemaa ja Ukraina turg ära langesid. Juba 1998. aastal näidati paarimiljonilist kahjumit, aasta 1999 kahjum oli 15 ja eelmise aasta kahjum 10 miljonit krooni. Majandusaasta 2000 lõpuks oli ettevõtte kogukahjum üle 25 miljoni krooni.

Pankrotihoiatusi on Astarta suhtes olnud varemgi, aga seni oli firma nendest välja tulnud. Ka on Astarta maksnud võla ära Eesti Energiale, kes alates 1998. aastast on neli korda Astartast elektri välja lülitanud. ?Eriti kiiresti reageeriti siis, kui külmhoone neljaks-viieks tunniks välja lüliti,? nentis Saar.

Astarta allakäiku prooviti aastate 1999/2000 vahetusel ka peatada, seda üritas Arco Investi juhatuse esimees Kaido Saveljev. Tema sõnul polnud Astarta peamine küsimus mitte omanike ja juhtide võimetes, vaid tehtud valedes otsustes. ?Nägime Meeruse sadamas ka väikese transiidisadama potentsiaali, sellele aga rõhku ei pandud,? rääkis Saveljev. ?Sadamast saadav tulu oleks aga võinud katta Venemaalt tulemata jäänud raha.?

Praegu on kogu Astarta töötajaskond vallandatud ja ootab pankrotihaldur Arno Mägi otsuseid. Kokku töötas Astartas umbes 300 töötajat, vahetult enne pankrotti oli ettevõtte palgal 217 inimest. Konservitsehhis lõppes töö umbes kuu enne pankroti väljakuulutamist.

Juba varem arvati Astarta välja ka Eesti Kalaliidu liikmete hulgast. ?Ettevõte ei maksnud liikmemaksu,? kommenteeris liidu tegevdirektor Valdur Noormägi. ?Äri pole aga heategevus.?

Astarta omanikult Aleksei Filipjevilt firma pankrotistumise kohta kommentaari saada ei õnnestunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing