Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Quo vadis tulumaksuseadus?

    Äripäeva ajakirjanik Inge Rumessen tõi oma 16.02.2001 ilmunud artiklis ?Tulumaksuvabastus annab tagasilöögi? avalikkuse ette küllaltki suurt tähtsust omava probleemi, mis vajab täiendavat selgitamist ning loodetavasti pälvib vajalikku tähelepanu.
    Läti ja Leedu valitsuste poolt Eesti valitsusele saadetud märgukirjade näol on nimelt tegemist esimese ohu märgiga valdkonnas, mida PricewaterhouseCoopers analüüsis 25.08.1999 Äripäevas ilmunud artiklis ?Pyrrhose võit?.
    Uus tulumaksuseadus, mis muutis Eestis tegutsevate juriidiliste isikute maksustamist, võeti suure kiirustamise tähe all riigikogu poolt vastu 1999. aasta lõpus ja see jõustus 2000. aasta alguses. Taoline kiirustamine põhjustas olukorra, kus seaduse koostajatel ei jäänud aega analüüsida uue seaduse mõjusid rahvusvahelisel tasandil.
    Üks mõju, mille uus seadus kaasa tõi, on oht ilma jääda olemasolevatest Eesti poolt välisriikidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Põhjus on lihtne ning seda on hea selgitada Läti ja Leedu näite varal.
    Kui maksulepingud Eesti ja Läti ning Eesti ja Leedu vahel sõlmiti, kehtis neis riikides enam-vähem ühtlase suurusega ettevõtte tulumaks. Selline olukord ei motiveerinud üldreeglina kõigis kolmes Balti riigis tegutsevat ettevõtjat ?kantima? kasumeid ühest riigist teise.
    Kuna taoline oht puudus ning sooviti arendada paljuräägitud Balti ühise majandusruumi teket, osutus tookord võimalikuks sõlmida väga soodsad maksulepingud, mis tänaseni võimaldavad maksta ühest Balti riigist teise intresse, litsentsitasusid ning teatud tingimustel ka dividende ilma kohaliku tulumaksu kinnipidamiseta.
    Nüüd on aga toonane olukord muutunud ? Eestis maksustatakse juriidilisi isikuid oluliselt soodsamalt kui Lätis ja Leedus. See motiveerib näiteks lätlasi ja leedulasi asutama Eestisse äriühingu ning soodsate Balti riikide vahel sõlmitud maksulepingute abil ?kantima? Lätis ja Leedus tekkiva kasumi Eestisse. Läti ja Leedu riik kaotavad aga selle tagajärjena tulu planeeritud ettevõtte tulumaksu laekumistest.
    Seetõttu on ka üsnagi ootuspärane, et Läti ja Leedu valitsus ei lase endale liiga teha, vaid muudavad või lõpetavad olemasolevad maksulepingud Eestiga. Nüüd võib küsida ? aga mis selles halba on? Äkki saame hakkama ka ilma Läti ja Leedu maksulepinguteta?
    Halb on see, et selge signaal maksuprobleemi olemasolust suhetes Eestiga antakse ka teistele riikidele, kes on Eestiga sõlminud maksulepingu ning järgmised märgukirjad tulevad võib-olla Põhjamaadest või ka USA-st, Suurbritanniast või Hollandist. Kui mõni neist riikidest peaks otsustama olemasoleva maksulepingu lõpetada ning talle järgneksid veel teised riigid, annaks see hoobi Eesti rahvusvahelisele mainele ning investeerimiskliimale üldiselt.
    Samuti suurendaks selline stsenaarium tõenäosust, et Euroopa Liit võib hakata nõudma Eestilt kehtiva tulumaksuseaduse muutmist. Nii soovitakse vältida riski, et Euroopa Liidus tegutsevad ettevõtjad hakkavad asutama Eestis äriühingut eesmärgiga suunata siia teistes Euroopa Liidu liikmesriikides teenitud kasumeid, et seeläbi edasi lükata oma koduriigi tulumaksukohustust.
    Ülalkirjeldatud probleem on alles esimene tõsisem probleem, mis kaasnes möödunud aasta algusest kehtiva tulumaksusüsteemiga ja mis on pälvinud avalikkuse tähelepanu. Tõenäoliselt ilmneb lähitulevikus veel teisigi taolisi probleeme. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et kehtivat tulumaksuseadust tuleb juriidiliste isikute maksustamise osas muuta, kui Eesti ei taha sattuda rahvusvahelise ulatusega konflikti.
    Lõpetuseks võiks soovida, et seadusloome eest vastutavad isikud järgmisel korral ei kiirusta ning kaasavad protsessi ka rahvusvahelist kogemust ja oskusteavet omavaid organisatsioone ja isikuid (IFA, IBFD, OECD, rahvusvahelised audiitor- ja konsultatsioonifirmad), kes aitavad probleeme ette näha veidi laiemalt kui ainult siseriiklikust aspektist.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.