Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Päevalehe intervjuu Pauli Nevalaga (täistekst)

Inno Tähismaa 05. märts 2001, 08:16

Järgneb Päevalehe ajakirjaniku Indrek Schwede intervjuu endise Soome tippkergejõustiklase Pauli Nevalaga.

Mis tablette Toomas Savi teile vahendas?
See oli nerobol. Ma ise ei tea, mis aine see on. Toomas ütles, et need on segutabletid, kus on hormoone ja adrenaliini. Tarvitasime neid koos Jorma Kinnuneniga ja jagasime ka teistele sportlastele.

Kas Toomas Savi teadis, et doping seab tervise ohtu?
Kuna ta õppis arstiks, siis ta pidi teadma, mida need ained tähendavad. Pole ju mõtet õppida mingit eriala, kui sulle midagi külge ei jää.

Kas Savi tarvitas ka ise tablette?
Sellest ei olnud meil juttu. Aga tema tulemus hakkas ka paranema sama ajal kui meilgi. Minul ja Jormal lõi doping kohe tulemused üles.

Teie ei kahelnud hetkegi dopingu kasutamise mõttekuses?
Kui ma samal, 1968. aastal, Mexico OM-i kvalifikatsioonivõistlusel põrusin, otsustasin tablette proovida. Näitasime oma meeskonna arstile neid tablette, aga tema hoiatas meid, et poisid, ärge võtke, need on Venemaalt pärit ja võivad sisaldada mida tahes. Ma ütlesin, et neid on kasutanud lätlasest olümpiavõitja Janis Lusis ja teisedki ning kui nemad pole ära surnud, siis ei sure meie ka. Kordan veel: doping keelati alles 1974. aastal.

Milliseid kahjustusi doping teile tekitas?
Mitte mingisuguseid! Mul tuli hea uni, väsimus kadus ja olemine oli virgem.

See kõlab kui reklaam.
Minu arvates peaks lubama dopingut võtta. Las sööb ennast surnuks, kes tahab! Eks ole ju ka narkootikumid keelatud. Aga milleks on siis vajadus jagada tasuta süstlaid?
Paljud noored ei oska hinnata, mis on hea, mis halb. Kui me dopingu vabaks laseme ja neile ütleme, et sööge nagu jaksate, teeme neist tahtlikult invaliidid, propageerime halba eeskuju.
Aga kas see on parem eeskuju, kui neile valetame, et dopingukasutamine on kontrolli all! Kõik tippsportlased söövad dopingut, kontrollimehhanismid on kogu aeg dopingumanustajate oskustest maas. Kas see on õiglane, kui sportlased astuvad stardijoonele ebavõrdse ettevalmistusega? Iga inimene vastutab enda eest ise.

Jään eriarvamusele.
Mina olen selle asja ise läbi teinud, olen selle peale palju mõelnud ja jõudnud ebameeldivate küsimuseni. Üks dopinguspetsialist rääkis mulle, et maailmas töötab üheksa tehast, mis toodavad tänaseks n-ö keelatud aineid. Kahest tehasest piisaks, et rahuldada nende vajadused, kes vajavad neid ravimitena. Minu küsimus kõlab: miks töötavad ülejäänud seitse tehast? Mitte midagi ei toodeta, kui pole nõudlust. Sama kehtib ka alkoholi ja narkootikumide kohta. Olen mõelnud ka selle peale, miks peab olema üldse spordiarstiteadus. Tavaline arst suudab samamoodi achilleuse kõõlust opereerida.

Miks teie ei karda rääkida dopingu pruukimisest?
Miks peaksin! Kui küsitakse, kas olen dopingut tarvitanud, vastan alati jah. Kui küsitakse, kas olen keelatud aineid pruukinud, vastan ei. Ma ei salli seda valetamist, mis dopingu ümber toimub. Keegi ei mäleta midagi!

Üks spordiarst rääkis mulle, et Toomas Savi lemmikvastus küsimusele, kas ta on kunagi sportlastele andnud dopingut, kõlab: ?Ma ei mäleta, et oleksin andnud.?

Nojah, aga nii võib Savil ju tulevase presidendina hulga tähtsamaidki asju ära unuda.

Näiteks see, millise riigi president ta on?
Näiteks. Aga see Heldi oda ja tablettide vahetus peaks Toomasel küll meeles olema. Mina ei saa aru, kuidas keegi, ka Soome sportlased, midagi ei mäleta. Kuidas mina siis mäletan!

Kas teie arvates on ka Harri Kirvesniemi kogu aeg dopingut tarvitanud?
Minu arvates küll. Ma ei usu ühtki juttu sportlaste endi suust. Sportlase eesmärk on ju paremaks saada. See on samasugune töötegemine nagu iga teinegi. Mida paremini tööd teed, seda suurem on sissetulek. Ja eks iga töötaja kasutab ju kõiki võimalusi, et paremaid tulemusi saavutada. Kui Pekka Vasala (1972. aasta 1500 meetri jooksu olümpiavõitja) tippspordiga lõpetas, võttis ta kaalu juurde ja oli varsti 120 kilogrammi raskune. Juha Väätäinen (1971. aasta Euroopa meister 5000 ja 10 000 meetri jooksus) kaalus pärast lõpetamist üle 110 kilo. Need olid enne kleenukesed mehed ? üks keskmaa-, teine pikamaajooksja. Aga mine sa selliseid asju kellelegi rääkima! Kui lähed, oled pahategija. Kui sul midagi tõestada ei õnnestu, on kõik kahtlusalused puhtad poisid.

Teid ei häiri mitte dopingu pruukimine, vaid valetamine?
Täpselt nii. Olen veel hiljemgi hormoone kasutanud, sest mida vanemaks inimene jääb, seda vähem ta organism vajalikke hormoone toodab. Mina aga tahtsin paremat und ja virgemat olemist. Selgus, et neid aineid polegi lihtne saada, aga teadsin, et jõusaalides kaupa ikka liigub. Lõpuks saingi ja tegin väikese kuuri. Ega ma neist ainetest suurt midagi tea, ka sportlasena tarvitasin neid huupi. Tegelikult peakski ausalt selgitama, mis on dopingus head, mis halba.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing