Ettevõtja usub majanduse üldolukorra paranemisse

Küsimusele, milline on majanduse üldolukord kuue kuu pärast, vastas 65,7% väikeettevõtjatest, et parem või pigem parem. Küsitlus viidi läbi veebruaris nende kiiresti kasvavate väikefirmade hulgas, kes pääsesid aasta alguses koostatud Äripäeva Gaselli TOPi. Küsitlusankeedi täitis 134 ettevõtjat.

Analoogne küsitlus viidi detsembris läbi ka suurettevõtete juhtide hulgas, kellest koguni 80% oli kindel, et majanduse üldolukord on poole aasta pärast parem või pigem parem.

Kui majanduse väljavaateid hinnata viiepallisüsteemis, siis andsid väikeettevõtjad majanduse lähikuude arengule hindeks 3,82 ja suurettevõtjate hinne oli 4,11. See näitab, et ootused on kõrged ning erinevate analüütikute poolt maailmamajanduse väljavaadete kohta antud negatiivsed hinnangud ei ole veel Eesti ettevõtjaid oluliselt mõjutanud. Põhjus võib olla selles, et suurem osa ettevõtjaid lähtub majanduse üldolukorrale hinnangu andmisel tõenäoliselt enda ettevõtte tegevusest ja arenguväljavaadetest.

Väikeettevõtjate tagasihoidlikumad ootused võivad olla tingitud ajafaktorist, sest nende hulgas viidi küsitlus läbi umbes kaks kuud hiljem. Tõenäoliselt on ka väikeettevõtjad tuleviku suhtes ebakindlamad, sest nad sõltuvad rohkem mõne üksiku suurettevõtja tegevusest. Seetõttu on väikefirmade juhid oma ootustes konservatiivsemad ja ettevaatlikumad.

Neid, kes arvasid, et majanduse üldolukord on kuue kuu pärast pigem halvem, oli aga nii väike- kui suurettevõtte juhtide hulgas 5 protsenti.

Väikeettevõtjaid küsitleti enne möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasvu näitajate avalikustamist. Vahetult enne küsitluse läbiviimist oli teatavaks saanud uudis, et Elcoteq lõpetab mobiiltelefonide tootmise Ericssonile. Nimetatud uudis ja sellega kaasnenud kommentaarid võisid samuti ettevõtjate ootusi maandada.

Kui küsisime väikeettevõtjatelt nende käesoleva aasta majanduskasvu ootusi, siis olid tulemused praktiliselt samad suurettevõtjate küsitluse tulemustega. Majanduskasvu kiirenemist või jätkumist samas tempos kui möödunud aastal ootab 34,4% väikeettevõtte juhtidest. 62,6 protsenti arvab, et majanduskasv aeglustub ning 1,5 protsenti, et 2001. aastal Eesti majandus ei kasva. Kõige rohkem ehk 35,8% oli ettevõtjate hulgas neid, kes ootavad käesoleval aastal Eesti majanduse kasvuks 4?6%. Näiteks suurettevõtjatest ootas sama suurt majanduskasvu 43,5% vastanutest.

Käibe suurenemist käesoleval aastal võrreldes möödunud aastaga prognoosib 73,9% väike- ja keskmiste ettevõtete juhtidest. 23,9% neist arvab, et käive jääb samale tasemele, käibe vähenemist prognoosib 2,2% vastanutest. Suurettevõtjad olid detsembris käibe kasvu suhtes optimistlikumad ? 81,7% ootas käesoleval aastal käibe suurenemist, 12,6% arvas, et käive jääb samale tasemele.

Positiivsed ootused käibe osas võivad olla põhjustatud sellest, et Äripäeva baromeetris küsitletakse Eesti edukamaid ettevõtteid. Samas on edukad ettevõtted suunanäitajateks. Kui majandusnäitajad hakkavad halvenema ja edukates ettevõtetes võtab maad pessimism, siis on see kindlasti märk, et ka majandusel tervikuna läheb halvasti. See on ka põhjus, miks on Äripäev oma konjunktuuriuuringusse kaasanud just Äripäeva koostatud TOPidesse jõudnud ettevõtete juhid.

Kasumiga lõpetab käesoleva aasta 97,1% väikefirmadest, 0,7% lõpetada kahjumiga ning 2,2% ei teadnud, kas õnnestub teenida kasumit või mitte. Sarnase tulemuse andis suurettevõtte juhtide küsitlemine. Neist 94% olid kindlad, et käesolev aasta lõpetatakse kasumiga.

Töötajate arv jääb käesoleva aasta esimesel poolel 63,4% väike- ja keskmistes ettevõttes praegusele tasemele, kolmandik vastanutest kavandab töötajate arvu suurendada. Suurettevõtetest kavandab töötajate arvu suurendada 39,4%. Samale tasemele jääb töötajate arv 47,4 protsendil suurfirmadest. Ligi 12% suurettevõtteid aga vähendab tõõhõivet.

Suur- ja väikefirma juhtide küsitlemise tulemustest selgub, et uusi töökohti luuakse Eestis käesoleva aasta alguses vähe ja tööpuuduse vähenemise osas aasta esimesel poolel murrangut ei toimu.

Investeeringute mahtu kavatseb võrreldes möödunud aastaga suurendada 44% väikefirmadest, samale tasemele jääb investeeringute maht 38,8% ja väheneb 13,4% firmades. Ka suurettevõtjate hulgas oli tulemus analoogne ? 48% kavandab käesoleval aastal investeeringute mahu suurenemist ja 11,4% vähenemist.

Ettevõtte käibe, töökohtade arvu ja investeeringute mahu muutust puudutanud küsimuste vastustest võib järeldada, et Eesti ettevõtjad on väheaktiivsed. Käibe kasvuks piisab olemasolevatest töötajatest, samuti ei eelda käibe kasvatamine enam investeerimistegevuse hoogustamist. Põhjus võib olla see, et ettevõtjate ja välisinvestorite varasematel aastatel tehtud investeeringutest piisab, et tootmismahtu suurendada. Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri pidas Eesti möödunud aasta neljanda kvartali oodatust kehvema majanduskasvu üheks põhjuseks samuti eestlaste vähest aktiivsust. ?See on küllalt kehv tulemus ning kui võrrelda meie kasvunumbreid Soome ja Rootsi omadega, hakkab lausa häbi. Meil peaks tõusuruumi ikka väga palju olema, aga järelikult pole me piisavalt aktiivsed,? kommenteeris Maris Lauri neljanda kvartali 5,9 protsendi suurust majanduskasvu.

Suurettevõtete puhul võib aktiivsus olla pärsitud välismaiste omanike soovil. Omanikud on maailmamajanduse konjunktuuri halvenemise tõttu ka oma Eesti firmades aja maha võtnud. Ei riskita enam uute projektidega, vaid üritatakse olemasolev tegevus muuta veelgi efektiivsemaks, seetõttu hoidutakse ka uute töökohtade loomisest.

Kiiresti kasvavate väikeettevõtete hulgas on välismaalaste kontrolli all olevaid firmasid küll vähe ? ainult 12,7%. Seega ei tohiks väikeettevõtjate alalhoidlikkuse põhjus olla omanike ettevaatlikkus. Väikefirmade investeerimistegevus ja sellega kaasnev uute töökohtade loomine sõltub paljuski suurettevõtete aktiivsusest. Kuna 81,7 protsendi suurfirmade käive käesoleval aastal kasvab, siis võib aasta teisel poolel oodata väikefirmades tööhõive ning ka investeeringute suurenemist.