Hiina peibutab ettevõtjaid

Inge Rumessen 06. märts 2001, 00:00

?Hiina on ülemaailmselt tunnustatud tootmispiirkond ning võimaldab suuri tellimusi,? ütles Baltika juhatuse esimees Meelis Milder. ?Meie Skandinaavia partneritel on pikk kogemus selles piirkonnas.?

Praegu toodab Hongkong allhanke korras Baltikale kudumeid, mis moodustavad kuni 20 protsenti ettevõtte kogutoodangust. Rõivas saab sildi külge alles Tallinna kogumiskeskuses. ?Põhimõtteliselt ei saa tarbija vahet teha, kas toodang on pärit Hongkongist või Sindist,? märkis Milder.

Ka rõivatootja Klementi on Hiinaga kontakti otsinud. Klementi juhatuse esimehe Madis Võõrase sõnul on nad Hongkongist katsetuseks tellinud mõned proovipartiid naiste pluuse, kuid tõsisemaks koostööks pole veel läinud. ?Hiinast on väga lihtne ja odav osta konteineriga,? kommenteeris Võõras. ?Meie müügimahud aga ei ole nii suured. Kui seeriad jäävad siin alla tuhande, siis on palju soodsam osta hoopis Leedust.?

Võõras siiski ei välistanud võimalust, et tulevikus hakkavad nad ka Hiinast tellima.

Riikidevahelist koostööd õhutab ka praegu Hiinat külastav president Lennart Meri, visiidi eesmärk on suunatud poliitilise ja majanduskoostöö tugevdamisele, et Eesti sadamad ja raudtee oleks nii Hiina kui ka Eesti jaoks parimal viisil kasutatavad.

Hiina parlamendi esimees Li Peng sõnas möödunud nädalal, et Eesti on muutumas Hiinale ligitõmbavaks väliskaubandus- ja transiidipartneriks eriti praegusel ajal, kui Hiinas toodetakse palju rohkem, kui jõutakse tarbida.

Maailma TOP 10 laevafirma hulka kuuluva Hiina Laevakompanii (China Shipping Company) peadirektor võttis vastu ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Riho Rasmanni ning CF&S Agentide ASi nõukogu esimees Tanel Nurmetalo, kel on presidendikantselei andmeil vahendustegevusega seoses mitmeid kontakte Hiinas.

Äsja Hiinast naasnud Rasmanni sõnul tutvustati Eesti sadama, raudtee ja teiste infrastruktuuride võimalusi tarbekaupade transiidil Euroopa Liidu maadesse ka Shanghai raudtee juhtkonnale.

?Ressursid on meil tegelikult täiesti olemas ja kui Hiina ärimeestele see kasulik on, sünnivad ka kokkulepped,? nentis Rassmann. ?Nende filosoofia on aga hoopis teistsugune. Ei saa nii, et täna kohtume ja kohe sõlmime ka lepingud. Igas õpikus on kirjas, et hiinlastega äri ajamiseks tuleb enne nendega paar-kolm aastat läbirääkimisi pidada.?

Eesti Kõrgem Kommertskool (EBS) on Euroopa Hariduspoliitika Keskuse vahendusel alustanud koostööd Hiina kõrgkoolidega. Praegu on EBSi esindajad Hiina kahes osariigis, et valida välja kuni sada tudengit, kes alustaksid juulis Eestis kaheaastase magistriprogrammiga.

?Eestile on see programm väga oluline, sest haridust suudavad eksportida vaid kõrge intellektuaalsusega maad,? ütles EBSi president Madis Habakuk. ?Meil on siis võimalus muidugi minna Venemaale ja kleepida üles hunnik kuulutusi, et tulge Eestisse tööle, aga targem on seda ees seisvat olukorda (tööjõupuudust ? toim.) siiski ennetada,? lisas Habakuk.

Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul sõltub Hiinas tootmisel kõik hinna ja kvaliteedi suhtest. ?Siin võib hetkel olla impordi osakaal väga suur, aga kui nõudlus muutub, võib see väga kiiresti langeda,? kommenteeris Lauri ning lisas, et kindlasti on suur väljavaade Hiinas näiteks elektroonikakomponente tootvatel firmadel.

Hiina osa impordis kasvas jaanuaris võrreldes detsembriga 0,6 protsenti, moodustades 17,4%. See on vaid 2 protsendipunkti kaugusel Eesti suurima kaubanduspartneri Soome osatähtsusest.

Kuid mitte ainult Eesti firmad ole hakanud kontakte Hiinaga tugevdama. 1999. a oli Soome firmade käibest 54,6 miljardit krooni seotud Hiinaga. Soome tööstuse ja tööandjate keskliidu prognoosi kohaselt peaks aastaks 2004 see summa kahekordistuma.

Hiina ootab ka sel aastal 7?8% majanduskasvu ning peab sügisel plaani liituda Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), ütles eile Hiina peaminister.

Samas hoiatas Zhu Rongji parlamendis esinedes, et riik on ?majanduse restruktureerimise ja reformidega jõudnud raskesse etappi?, kus turu avamine väliskonkurentsile ?võib probleeme veelgi juurde tuua?.

Aastaks 2010 tahab Hiina valitsus sisemajanduse kogutoodangu 2000. aasta 1,08 triljonilt dollarilt kahekordistada.

Mullune 7% majanduskasv jääb siiski tunduvalt alla viimase viie aasta keskmiselt 8,3% kasvule. Analüütikute hinnangul võib majanduse kasvutempot veelgi pidurdada ekspordi kasvu aeglustumine ning nõrk eratarbimine. Samas moodustab eksport Hiina SKTst vaid 15?20%, millega Hiina on ekspordi ja USA majanduskonjunktuuri langusest vähem sõltuv kui teised Aasia riigid.

Hiina perspektiiv ühineda WTOga on kindlustanud välisinvestorite huvi. Praeguste plaanide järgi võib Hiina WTO liikmeks saada oktoobris-novembris.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing