Kas Eestil on vaja ühineda ELiga?

06. märts 2001, 00:00

Eesti liitumisel (ja ka juba liitumise-eelselt) on tuntav positiivne mõju meie ekspordi arengule ja majanduskasvule.

Meie turu väiksuse ja avatud majanduse tõttu on Eesti puhul tihe seos ekspordi ja välisinvesteeringute vahel. Üks kaalukam argument viimaste aastate Eestisse tulnud välisinvesteeringute puhul on meie staatus ELi liitumisläbirääkimiste esimeses laines. Välisinvesteeringute kogumaht riikidesse, mis koos Eestiga alustasid liitumiskõnelusi esimeses ringis, moodustas välisinvesteeringutest kõigisse kandidaatriikidesse 1999. a lõpuks 82%.(ÄP 29.01.2001)

Eesti ettevõtja kaotab võimaluse varakapitalistlikus d?unglis tugevama õigusega kuldkala püüda. Ekstensiivse arengu etapp on lõppemas ja majanduskasvu saavutamiseks tuleb elu- ja ettevõtluskeskkonda korrastada. Investeeringute meelitamiseks ei aita enam madalate maksude mantrast, hea ettevõtluskeskkond koosneb rohkematest komponentidest.

Euroühinemine on Eesti loomulik arengutee. EL pole mitte halbadest võimalustest parima valimine, vaid liit, mis tagab meie jätkusuutliku arengu ja lubab inimestele parema elu. (ÄP 25.04.2000)

Praegu ei takista keegi ühelgi Eesti ettevõttel soovi korral saada oma tegevusele ja toodetele ISO vm rahvusvahelist tunnustussertifikaati. See avab neile maailmaturu. Edukad firmad rajavad müügiesindusi ja müüvad kvaliteetset kaupa ka ELita.

Eesti majanduskeskkonnal on praegu eelised, millega Eesti on jõudnud soodsa ettevõtluskliimaga riikide esiritta. Liitumine ELiga kaotab mitmed Eesti konkurentsieelised. Raha kulutamine ELi nõuete täitmiseks kurnab asjatult juba praegu nii ettevõtjaid kui töötajaid. Eesti ELi nõuetele kohandamise kulud tulevad suures osas igaühe taskust. Liitumistingimuste arutu täitmine pole enam üldine huvi, vaid teatud ringkondade kannuste teenimise vahend. (ÄP 26.01.2001)

Kandidaatide jaoks on liitumine ELiga kasulik, sest see annab neile juurdepääsu turgudele ja kapitalile. Europessimistide jaoks võib tuua paralleeli Mehhikoga, mille põhjapoolsete osariikide integratsioon USAga on tekitanud nendes majandusbuumi. See ei ole põhjustanud USAs mingeid stressiilminguid. Lääne-Euroopa puhul on asi teine: ametiühingud on mures kasvava konkurentsi pärast ja maksumaksjaid hirmutatakse heaoluriigi ja abirahade itta laienemise kuludega. Kui see raha raisatakse kohapeal ära, on kindlasti parem jätta kogu projekt pooleli.

Hoiatav näide on endise Ida-Saksa majanduslik integratsioon ja lääne heaoluühiskonna ja ametiühingunõuete juurutamine, mis on nõudnud palju raha, kuid saavutatud on vähe. Selle eksperimendi kordamine kogu Ida-Euroopas oleks lollus. (ÄP 15.08.2000)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing