Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kilk ostis Pärnus konkurendi üles

    ?Oleme Kilgiga juba kaks aastat piike murdnud ja selle ajaga palju närve kulutanud, nüüd ehk saabub lõpuks rahu,? kommenteeris oma sadama müüki ASi Reldor juhataja Jaak Uibu.
    Saadud 45 miljonit krooni lubas ta investeerida firma teistesse projektidesse. ?Saime hea hinna ja otsustasime loobuda. Keskendume elamuehitusele. Mere poole me igal juhul enam ei vaata,? kinnitas mees. AS Reldor oli oma sadamasse investeerinud 30 miljonit krooni.
    Uibu sõnul oli ebanormaalne konkurentsiolukord viinud selleni, et sadamateenuste hinnad Pärnus langesid ja kaubaomanikud jooksid tulusamate lepingute saamiseks ühest firmast teise. Tema hinnangul nüüd hinnad kindlasti tõusevad.
    Uibu sõnul oli Reldor sadamaäris Pärnu Sadama kõrval kogu aeg allasurutud olukorras, sest suurkonkurent sai Pärnu linna osaluse kaudu linnavalitsusest endale soodsaid otsuseid. Näiteks piirati liiklust Reldori sadamasse viivatel teedel, mistõttu andis ettevõte linnavalitsuse kohtusse.
    Selleks aastaks oli Reldori sadamal sõlmitud lepinguid juba 500 000 tonni kauba peale. Põhilise osa Reldori kai kaudu väljaminevast kaubast moodustas saematerjal ja hakkepuit, aga oli ka väetisi, killustikku ja muud puistekaupa.
    Üle poole Reldori sadama kaubakäibest andnud ASi Freselle tegevdirektor Marko Lastik avaldas tekkinud olukorra üle, kus Pärnu Sadam võib monopolina saematerjalide osas hindu dikteerida, tõsist muret. ?Meil on lepingud Reldori Sadamaga selleks aastaks sõlmitud, aga nüüd pole enam seda firmat olemaski,? lausus ta.
    Lastiku väitel saematerjali laadimisel Pärnu ja Reldori sadamates erilist hinnavahet polnud. Ta kiitis Reldori sadama kvaliteeti ja avaldas lootust, et see nüüd ei langeks. Samuti soovis ta, et sadamateenuste hinnad lähiajal ei tõuseks.
    Reldori sadama uus omanik on OÜ Pärnu Stividorid, kus Rein Kilgi firmal AS Transcom on 50 protsendi suurune osalus. Ülejäänu kuulub kohalikele ärimeestele. Sadamateenuseid pakub Pärnu jõe suudmes nüüd ASi Pärnu Sadam kõrval vaid AS Laevatehas.
    Kilk leidis, et ühe kai ostmine ei tee veel teda monopolistiks ehkki lisandub ligi kümme protsenti turuosa. Reldori sadama ostmist põhjendas ta sooviga saada kesklinna kai vabaks tulevase reisiliikluse tarvis.
    Kilk tunnistas, et viimastel aastatel toimunud pidev kaklus Pärnu Sadama ja Reldori vahel oli inetu ja andis olukorrast Pärnus moonutatud pildi. ?Elu oli ülepingestatud ega toonud sellisena kellelegi kasu. Loodan, et nüüd taastub normaalne, soliidne konkurents,? lausus ta. Kilk ei eitanud, et sadamateenuste hinnad võivad mõnevõrra tõusta, kuid ta avaldas arvamust, et ülemäära kõrgeks neid kruvida siiski ei saa.
    Pärnu Stividoride ja ühtlasi Pärnu Sadama tegevjuht Peeter Volkov ütles, et hind kujuneb turul. ?Reldor tegi tööd hirmodavalt, kahjumiga, ning seetõttu oligi sunnitud sadama maha müüma. Meie nii odavalt kindlasti ei suuda,? selgitas ta.
    Kilgile kuulub eri firmade kaudu üle poole ASi Pärnu Sadam aktsiatest. Kui Pärnu linn oma 41 protsendi suuruse osaluse müüki paneb, on Kilk enda sõnul kindlasti üks huvilisi.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.