Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kutsehariduse areng eeldab palgatõusu
Üksnes kutsehariduse arendamine ei taga Eestis mitmes tööstusharus tööjõupuuduse leevendamist, vaja on ka tulevaste töötajate materiaalset huvitatust õpitaval erialal hiljem tööle asuda, ütles Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektor Henn Pärn.
Üheks põhjuseks, miks tööandjate vajadused ning kutsekoolides õppijate arv ja alad ei kattu, peab haridusministeerium nelja-aastast ettevalmistamist kuni esimeste lõpetajateni. Samas kestab töötajate uuele erialale ettevalmistamine haridusminister Tõnis Lukase sõnul koos uuringutega Saksamaal koguni kaheksa aastat ning ka seal on tööjõu kiire leidmine probleemne.
Tööandjate vajaduse ja kutsehariduse lahknemine ning kutsehariduse madal kvaliteet on põhjused, miks kuni kolmandik lõpetajatest suundub tööd saamata kohe tööbörsile.
Kutsehariduse arengukava näeb ette suuremat koostööd koolide ja tööjõudu vajavate ettevõtjate vahel. Koostöö üks vorme on ettevõtjate kaasarääkimine uute õppurite vastuvõtul kutsekoolidesse. Teisalt saavad ettevõtted õpetamist täiendavalt finantseerida ja pakkuda praktikavõimalusi.
Lukase sõnul jäävad eristaatusesse maakutsekoolid, mille lähistel ei ole ühtki suuremat ettevõtet, kellega nii praktikabaaside kui tööjõu hanke lepinguid sõlmida. ?Maakutsekoolide üheks funktsiooniks peaks kindlasti jääma üldhariduse andmine. Nendes koolides antavad kutseoskused peavad võimaldama saada tööd erinevate alade ettevõtetes,? sõnas Lukas.
Lukase sõnul taotletakse kutsehariduse finantseerimiseks järgmisel aastal tänavusest rohkem 125 miljonit krooni, millest osa peaks tulema riigieelarvest.
Ministri sõnul on Eesti riigi kulutused kutseharidusele Euroopa keskmisel tasemel (0,9% SKTst). Lisaressursse on võimalik saada süsteemi ökonoomsemaks muutes, näiteks ühendades koole kutsehariduskeskusteks ja müües osa hooneid. Ministri sõnul on kavas anda osa koole munitsipaalvaldusse, samuti moodustada osast koolidest riigi, omavalitsuste ja ettevõtjatega ühised sihtasutused.
Kutsehariduse arengukava esitab ministeerium valitsusele märtsis.