Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Must raha maja alla
Tagasihoidlik teade leheveerul, et Tallinnas Raekoja platsil nn Jegorovi kinnistus ostis üks kohalik kütuseärimees 4,3 miljonit krooni maksva korteri sularaha eest, tekitab küsimusi tavainimestes ja muudab uudishimulikuks ametnikke. Kust nii suur raha pärit ja kas selle pealt ka kõik maksud tasutud?
?Suurte objektide müük sularaha eest süütab meie jaoks kohe punase lambikese, sest kahtlane raha liigub enamasti sulas,? tunnistab maksuameti järelevalve osakonna juhataja Enriko Aav.
Maksuameti revidendid jälgivad kõiki selliseid tehinguid tähelepanelikult. Nende huvi on eelkõige, kas ostu-müügitehingul on legaalne kate ja kas selle pealt on ka tulumaks tasutud.
Pärnu rannapiirkonnas kinnisvara ostu-müüki vahendava LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing ütleb, et tema ei saa raha päritolu kuidagi kontrollida, sest ükski pank ei ütle, kust ostusumma kliendi kontole laekus. Lausa kohvriga pole keegi raha tooma tulnud ja sellist ei võtaks büroo ka vastu, kinnitab ta. Tavaliselt ostavad pangaülekandega suvituslinnas maju ja kortereid välismaalased, kohalikud võtavad selleks tavaliselt pangalaenu.
Teoreetiliselt on võimalik kinnisvara abil raha pesta küll, tõdeb Saksing. Samas jääb kinnisvaratehingute puhul alati jälg maha, mis võimaldab nii raha päritolu kui ka isikuid tagantjärele kontrollida, leiab ta. Sellises väikeses linna nagu Pärnu on ka tavaliselt teada, kes mida suuremat müüs või ostis. Pealinnas on anonüümsus suurem, leiab maakler.
Uus rahapesu tõkestamise seadus paneb kinnisvaramaakleritele kohustuse kahtlastest juhtudest otsekohe teatada, kuid on küsitav, kas maakler kliendi kaotamise hirmus seda ka tegema tõttab. Jääb loota veel notarile, kuid tema ülesandeks on peaasjalikult isikuandmete kontrollimine.
Rahapesu Andmebüroo ülemkomissar Arnold Tenusaar ütleb, et musta raha liikumine kinnisvara kaudu on tõenäoline ja selle jälgimine on üks tema ametkonna prioriteete. Ta loodab seejuures koostööle kinnisvarafirmadega. ?Nad peavad oma klienti tundma ja muu hulgas teadma, mis rahaga on tegu.? leiab ta. Kui maakler kahtlasest tehingust ei teavita, võimaldab seadus teda koguni vastutusele võtta.
Seni pole Eestis algatatud veel ühtki kriminaalasja rahapesu kahtluse tõttu kinnisvaratehingutes, kuid kui uskuda maksuameti ja Rahapesu Andmebüroo juhte, siis võib neid peagi tulema hakata.