Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põllumajanduses häda käes

Tõnis Arnover 06. märts 2001, 00:00

Suurbritanniat tabanud suu- ja sõrataud on kõige rängem loomahaigus, kuna see levib väga kiiresti ja selle haigusega riigi suhtes kehtestatakse lihaekspordikeeld, mis tekitab talle tohutut majanduslikku kahju, ütleb Soome põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Jaana Husu-Kallio Kauppalehtis.

Praegu on EL kehtestanud Suurbritannia lihaekspordile keelu, aga kui see haigus peaks levima Mandri-Euroopa riikidesse, siis peatatakse kohe ka nende riikide liha väljavedu.

Suurbritannias on suu- ja sõrataudi avastatud seni 39 talus ning hävitamisele on määratud üle 54 500 looma. Briti talunike liidu hinnangul läheb suu- ja sõrataudi tagajärgede kõrvaldamine maksma 19 miljardit Eesti krooni lisaks 87 miljardile kroonile, mis talunikud on kaotanud hullulehmatõve tõttu. Pärast hullulehmatõve puhkemist ja 1996. a kehtestatud ekspordikeeldu on sissetulekud Briti põllumajanduses vähenenud kokku 65% ja langenud 47 miljardile kroonile, millest suu- ja sõrataud võib nüüd kärpida veel kolmandiku.

Asjatundjad rõhutavad Briti majandusajakirjas The Economist, et praeguse epideemia teket on soodustanud talunike vaesumine, kes viivitavad eraveterinaararsti kohalekutsumisega, samuti piirkondlike veterinaarametite arvu kärpimine kümne aastaga 43-lt poole väiksemaks.

Et suu- ja sõrataudi peiteaeg on 2?14 päeva, peaks lähipäevil selguma, kas Suurbritanniast sissetoodud loomadega või ka muul moel jõuab see taud ka Mandri-Euroopasse. Esimesed haiguskahtlused tekkisid eelmise nädala lõpul ühes Belgia farmis, kus kindluse mõttes hävitati kõik loomad. EL on lubanud suu- ja sõrataudikahtlusega loomade hävitamise kuludest kanda 50%.

Hullulehmatõve tõttu prognoositakse, et tänavu väheneb ELis loomaliha tarbimine keskmiselt 27%, ehkki lihahinnad on paljudes riikides kuni 30% alanenud. Sellele lisanduv Aasia maade keeld importida ELi liha tekitab ELis sel aastal 1?1,2 miljardi kilo suuruse loomalihaülejäägi. EL on otsustanud, et 500 miljonit kilo liha hävitatakse, eeskätt Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Euroopa Komisjonile on antud volitus osta ja ladustada 350 miljonit kilo liha.

Kokku eraldab EL hullulehmatõvega seotud kulude katteks tänavu 15 miljardit krooni, mis võetakse 670 miljardi krooni suuruse põllumajanduseelarve reservfondist. EL katab 70% ja riigid 30% hullulehmatõvega seotud kuludest.

Samal ajal kui alanenud hinnale vaatamata väheneb Euroopa riikides loomaliha ostmine, on tunduvalt kasvanud nõudlus sea- ja linnuliha järele, mis omakorda on kergitanud selle hinda Taanis, Rootsis, Saksamaal, Itaalias jm. Juhul kui nüüd peaks suu- ja sõrataud Mandri-Euroopasse jõudma, oleks see talunikele tõeline katastroof, hindavad olukorda eksperdid.

Hullulehmatõbi on tekitanud riikide seas eri arvamusi põllumajanduspoliitika jätkamise suhtes. Prantsusmaa jt Lõuna-Euroopa riigid soovivad senise kuluka süsteemi jätkamist, Saksamaa ja Põhja-Euroopa pooldavad aga toetustesüsteemi muutmist.

Eriti radikaalne on hullulehmatõve tõttu üle 17 miljardi krooni kahju kandva Saksamaa uus põllumajandusminister Renate Künast. Tema väitel on kõik viimase aja hädad olnud tingitud põllumajandustootmise efektiivsuse suurendamisest, milles kõige kaugemale on jõudnud Suurbritannia, kust nii hullulehmatõbi kui ka suu- ja sõratõbi on alguse saanud.

Seetõttu soovitab ta kogu ELi põllumajanduse arengu käänata väiketalude ja mahepõllunduse suunas. Kuid roheliste erakonda kuuluv minister möönab, et see oleks poolik lahendus, kuna Saksamaal suudaks mahepõllundus 10 aastaga kasvada praeguselt 2,5 protsendilt ainult 20-le.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:13
Otsi:

Ava täpsem otsing