Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti Pank hiilib oma vastutusest kõrvale

07. märts 2001, 00:00

21. jaanuaril 1991 allkirjastasid riiklik tootmisettevõte Esttsement (praegune AS Kunda Tehased) ja Venemaa Välismajanduspank (VEB) laenulepingu, mille kohaselt ettevõte laenas pangalt kokku 3 625 000 DEMi. Lisaks kreeditorile ja laenuvõtjale oli lepingul ka kolmas osapool. Selleks oli Eesti Pank, kes kohustus tagama VEBilt välisvaluutas võetud laenude õigeaegse tagasimakse laenuvõtjate poolt. Analoogsed laenulepingud sõlmis VEBiga kokku 16 Eesti ettevõtet.

Tänaseks päevaks on olukord järgmine: paljud VEBilt laenu võtnud Eesti ettevõtted on likvideeritud, peatanud äritegevuse või pankrotistunud. Mitte kordagi ei ole nende ettevõtete pankrotiprotseduuri läbiviimisel Eesti Pank täitnud Moskva kreeditoride ees võetud kohustusi ega arvestanud VEBi huvisid.

Eesti ettevõtetega sõlmitud lepingu kohaselt kohustus Eesti Pank juhul kui ?laenuvõtjate ja/või garanteerijate valuutakontodel puuduvad täielikult või osaliselt vajalikud vahendid automaatselt blokeerima need kontod ja saatma kõik nendele laekuvad summad VEBi laenuvõlgnevuse koheseks kustutamiseks.? Keskpank endale võetud kohustusi ei täitnud. Seda, miks Eesti Pank käitus ebaadekvaatselt tuleb küsida Siim Kallaselt ja teistelt, kes olid keskpanga tüüri juures.

Samadele härradele võiks esitada teise küsimuse. On teada, et 1992. aastal külmutati VEBis asunud Eesti pankade kontodel kokku 67 miljonit USA dollarit. Sellest ajast möödunud kaheksa aasta jooksul tegeles keskpank aktiivselt nende vahendite restruktureerimisega, samas hoides nende külmutatud vahendite omanikke (VEB fondi liikmeid) süütus teadmatuses vahendite käekäigu kohta.

Kaheksa aastat kestnud ümberkorralduste tulemused panevad lihtsalt jahmatama: ükski külmutatud vahendite omanikest ei ole tagasi saanud veel ühtegi senti, ehkki samal ajal on VEBis olevatel Eesti kontodel olev rahasumma vähenenud 67 miljonilt dollarilt vähem kui 19 miljoni dollarini.

Eesti Panga juhtkond peaks andma avalikkusele teada, millistele salajastele kontodele kanti Moskvas külmutatud rahasummad (meie andmetel on alates 1994. aastast nendelt kontodelt võetud raha välja vähemalt viis korda). Tundub, et Eesti Panga juhtkoht on suurepäraselt teadlik asjade tegelikust käigust. Selle tunnistuseks on Vahur Krafti poolt allkirjastatud ja 1. detsembril 1998. aastal Eesti Panga poolt VEBi saadetud kiri, milles Eesti Panga president annab must valgel korralduse kanda Eesti Vabariigi külmutatud kontolt kokku 4,66 miljonit Suurbritannia naelsterlingit Ukrainas asuvale pangakontole.

Need faktid ujusid välja peale seda kui meie ettevõte omandas VEBilt õiguse esitada võlanõue Kunda Tehased vastu.

Eesti Pank seisab täna kolme lahendamata ülesande ees:

  • Täitmist ootavad VEBi ja Eesti ettevõtete laenulepingutes endale võetud kohustused, mille kohaselt Eesti Pank kohustus tagama laenulepingute tingimuste täitmise. Need kohustused on täitmata ja tasumisele kuuluv summa moodustab umbes 40 miljonit dollarit.

  • Varem või hiljem peavad Eesti Panga juhid andma selgitusi rahasummade kadumise kohta Põhja-Eesti Aktsiapanga külmutatud kontodelt VEBis.

  • Vaja on täita oma kohustused VEB-fondi liikmete ees, aastaid on hoitud teadmatuses nendele kuuluvate summade tegeliku käekäigu kohta.

Tundub, et avalikkusel ei tasu loota nendele küsimustele juriidiliselt vettpidavat vastust: kahjuks eelistavad Eesti ja Vene ametiisikud liigitada oma ärilised möödalasud poliitiliste probleemide hulka.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing