Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Poorbetooni soojapidavus kütab ehitajate ringkonnas kirgi

Heli Lehtsaar 07. märts 2001, 00:00

Valkjashalli poorbetooni toorained on looduslikud ? liiv, tsement ja lubi, lisaks väiksemas koguses ka kipsi ning õhk, mis asub toote suletud poorides. Seega ei sisalda poorbetoon tervisele kahjulikke aineid ning pole karta, et see mädanema või hallitama hakkab.

Suvel hakatakse 70aastase ajalooga poorbetooni tootma ka Eestis, Lääne-Virumaal avatavas Aeroci tehases. Seni on Eestis kasutatud Saksa ja Põhjamaade päritoluga poorbetooni.

Aeroci müügijuht Margus Tint sõnab, et poorbetoonplokkidest 375 mm paksune sein ei vaja eraldi soojustamist. Massiivne seinakonstruktsioon on ka soojust koguv ning ?hingav?. Tänu sellele, et lisasoojustust vaja pole, saab näiteks 100m2 ühekorruselise maja karbi püsti laduda kolme päevaga. Margus Tint kinnitab, et näiteks reedel seina laduma hakates saab pühapäevaks karbi valmis. ?Nädalavahetuseks ära sõitnud naabrid ei usu tagasi tulles oma silmi ? juba uuel naabril maja püsti,? muigab Tint.

Poorbetoonist eramu omanik, ARIKO ReServi juhatuse esimees Igor Päss kinnitab, et 375 mm paksuste välisseintega lisasoojustuseta hoone pidas talvel hästi sooja. ?Leian, et kivimaja on vähe toekam kui puitkarkassmaja, samuti mängib siin rolli tuleohutus,? põhjendab Päss.

Poorbetoon on kõige kergem kivimaterjal: näiteks tavalisest betoonist on ta üle viie korra kergem. Tänu sellele saab poorbetooni kasvõi käsisaega lõigata, vormida näiteks ümaraid tükke.

Samas on kergus ka poorbetooni puudus ? ehituse käigus tuleb materjaliga ettevaatlikult ringi käia, sest seda on kerge vigastada. Siiski on poorbetoonil olemas kõik konstruktiivsele materjalile vajalikud tugevusomadused, mis lubavad temast lisaks eramutele ehitada ka korrusmaju.

Ilma soojustuseta kivimaja ei ole piisavalt soojapidav ka poorbetoonist seinte puhul.

Väide, et poorbetoonist hoone küttekulud on väiksemad kui näiteks puitkarkassmajal, on põhimõtteliselt väär. Seina soojapidavus ei sõltu kandetarindi materjalist, vaid eeskätt seina kihtide paksusest ja nende soojapidavusest. Korralikult soojustatud puitsõrestiksein on alati soojapidavam kui ilma lisasoojustuseta poorbetoonplokkidest sein.

Ka on põhimõtteliselt väär väide, et poorbetoonist hoone küttekulud on väiksemad sellepärast, et poorbetoon akumuleerib soojust. Seinamaterjali soojamahtuvusest hoone küttekulu ei sõltu. Näiteks 400 kg/m3 mahukaaluga Siporexi soojajuhtivus on 0,30 W/m2K, kehtiv piirdetarindite projekteerimise norm soovitab mitte üle 0,28 W/m2K, väikemajade puhul on soovitatud mitte üle 0,16 W/m2K.

Poorbetoon on väga hea ehitusmaterjal, aga teda ? nagu kõiki muidki ehitusmaterjale ? peab kasutama mõistlikult. Ilma lisasoojustuseta poorbetoonseinad elamule ei kõlba.

Mis aga puutub majakarbisse 400 000 krooni eest, siis usun, et seda on poorbetoonist võimalik ehitada. Samuti on võimalik selle hinnaga majakarpi ehitada telliskividest, betoonplokkidest, raudbetoonpaneelidest või puitsõrestikseintega.

Otsisime ehitamiseks tervislikke materjale ja sõelale jäi poorbetoon, kui keskkonnasõbralik ehitusmaterjal. Inimesed ei taha esialgu hästi uskudagi, et ilma soojustuseta kivimaja sooja peab, aga tegelikult on poorbetoonist hoone küttekulud väiksemad kui näiteks puitkarkassmajal, sest poorbetoon akumuleerib soojust. 375 mm paksuse 400 kg/m3 mahukaaluga poorbetoonplokkidest viimistlemata seina soojajuhtivus on 0,25 W/m2K.

Samuti on ka kindlustusmaksed väiksemad kui puitkarkassmajal, sest poorbetoon on tulekindel materjal.

Arhitekt Aarand Oja on projekteerinud 87ruutmeetrise pinnaga ühekorruselise eramu, milles tuleb selgelt välja ka poorbetooni kui materjali eelis ? kasutatud on kumeraid vorme ja katuslage, mis annavad väikesele majale muidu vaid suuremates eramutes võimalikuks osutunud avarama siseplaneeringu.

87m2 plekk-katusega majakarbi hinnaks tuleb meie arvestuste kohaselt 400 000 krooni. Hinna sees ei ole väljaspool maja asuvaid kommunikatsioone, krundi hinda, lõplikku siseviimistlust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing