Stockholmi börs kaotas aastaga kolmandiku

6. märtsil aastal 2000 oli Stockholmi börsi kapitalisatsioon 8269 miljardit Eesti krooni. 3101 miljardi krooniga, mis vastas Rootsi riigieelarve suurusele, oli börsi suurim firma Ericsson tõusnud turuväärtuselt maailma suurimate firmade esikümnesse.

Ajavahemikul 22. oktoobrist 1999 kuni 6. märtsini 2000 ehk veidi enam kui nelja kuuga kerkis Stockholmi börsi üldindeks 78 protsenti.

Aasta hiljem on tehnoloogiamulli lõhkemise järel börsilt sulanud enam kui 2408 miljardit Eesti krooni. Suuruselt vastab see 70%-le Rootsi sisemajanduse kogutoodangust või kaheksa Telia börsiväärtusele.

Ericsson on kaotanud 2030 miljardit krooni ning on maailma firmade pingereas varisenud 58. kohale. 10. koha taganud väärtusest on alles napilt kolmandik.

Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet analüütikud näevad aasta tagasi kulmineerunud börsirallil mitut põhjustajat. Üks neist oli kindlasti Ericssoni 22. oktoobril avalikustatud üheksa kuu majandusaruanne, mida tutvustades juhatuse esimees Lars Ramqvist maalis sektori tulevikuväljavaadetest optimistliku pildi.

Sellega õnnestus Ramqvistil aktsionäride negatiivset suhtumist Ericssoni muuta ning lühikese ajaga läks firma aktsia 50 protsenti üles.

Teine psühholoogiliselt oluline tegur oli Briti firma Vodafone vaenulik katse üle võtta Saksa mobiilsideoperaatorit Mannesmann. Pakkumine vallandas spekulatsioonihüsteeria, kirjutab Svenska Dagbladet, kuna korraga võis iga telekommunikatsioonifirmat vaadata kui võimalikku ülevõtukandidaati. See viis aktsiate hinnad üles.

Osaliselt on sektori aktsiaralli taga ka investeerimisfondid, mille tulusust hinnatakse börsi üldindeksi baasil. Kuna Ericssoni osakaal on indeksis väga suur, fondid aga ei või ühe firma aktsiaid omada reeglina rohkem kui 10%, osteti kokku teisi infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga seotud aktsiaid.

Ehkki hoiatusi tuli varemgi, lükkas laviini veerema uudis Microsofti probleemidest USA konkurentsiametnikega, kirjutab Svenska Dagbladet. Sellele järgnes ridamisi teisi negatiivseid uudised IT-firmade raskustest, kasumihoiatustest ning pankrottidest. Neist üks esimesi oli internetis spordirõivaid müünud e-äri Boo. com pankrot.

Mulli lõhkemise hetkeks oli Stockholmi börs kerkinud 78%. Ericssoni aktsia oli kosunud 240% ning IT-indeks 215 protsenti. Konsultatsioonifirma Framfab aktsia kerkis nelja kuuga 839%. Need, kes siis ostsid Framfabi aktsiat 559 Eesti krooni tasemel ja pole seda müünud, saavad täna aktsia eest 9 Eesti krooni.

Nagu näitab varasemate Rootsi börsikrahhide kogemus ? aastatel 1987, 1990, 1992 ja 1998 ? ei ulatu langus tavaliselt 39 protsendist palju sügavamale. Sellisel juhul ei ole Stockholmi börsi üldindeksil, mis on kukkunud umbes 35%, enam palju langeda jäänud ning peagi võiks oodata uut tõusu. Juhul kui sama muster kordub.

Svenska Dagbladet leiab optimistlikult, et isegi kui väga paljud on börsil kõrvetada saanud, tuleb näiteks pensioniraha investeerida ka edaspidi. Suur osa sellest jõuab ka börsile.

Vt. ka graafikut: Täna aasta tagasi algas Stockholmi börsil langus