Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konkurentsiamet ähvardab Hansapanka suurtrahviga

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul tegi amet Hansapangale haldusõigusrikkumise protokolli selle kohta, et ühinemisest ei teatatud.

?Hansapank ei teatanud meile Ühinenud Meiereide ostmisest, aga konkurentsiseaduse ühinemise paragrahvi järgi peab ta seda tegema,? märkis Proos.

Seaduse kohaselt tuleb ühinemisest konkurentsiametile teatada, kui ühinevate poolte aastane käive kokku ületab 100 miljonit krooni või pooled eraldi või koos omavad kontrolli vähemalt 40 protsendi üle kaubaturust.

Kui ühinemisest ei teatata õigeaegselt või üldse ei teatata, siis on selle eest ette nähtud trahv kuni üks protsent seaduserikkuja eelmise aasta realiseerimise netokäibest, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni.

Kui pidada Hansapanga mulluseks käibeks näiteks intressitulu ja teenustasudena kokku saadud nelja miljardit krooni, siis üks protsent sellest oleks 40 miljonit krooni.

Proosi sõnul pole enne selliseid kohtuasju ning trahvide määramisi olnud, sest amet on alati vajaliku dokumentatsiooni kätte saanud. ?Oleme küsinud pangalt vähemalt kaks korda, kuid nad leidsid, et pole vaja teatada,? lausus ta. ?Meil ei jäänud muud üle kui protokoll teha.?

Konkurentsiametile on kohtuniku otsus selle kohta, kas tegu on seaduserikkumisega, olulise tähendusega. ?See on printsiibi küsimus,? tõdes Proos. ?Meie jaoks on teisejärguline, kui suur on see trahvisumma.?

Hansapanga jurist Lauri Isotamm lausus, et pole nõus väitega, nagu oleks pank konkurentsiameti informeerimata jätnud. ?Kahjuks juhtus küll see, et me jäime teatamisega hiljaks ning ei jõudnud seda teha kuu aega enne ühinemist, nagu seadus nõuab,? märkis ta.

Isotamme sõnul oli sügisel olukord Ühinenud Meiereides ja kogu Eesti piimandusturul kriitiline ning ettevõtte püsimajäämiseks ning tootmise jätkamiseks pidi pank toona kiirelt piimatootja juhtkonna tegevusse sekkuma. Ta lisas, et protokolli tegemise ajaks oli konkurentsiamet pangalt saanud kätte vajalikud dokumendid.

Ühinenud Meiereide suurkreeditor Hansapank omandas mullu oktoobris 93,4 protsenti piimatöötleja aktsiatest ning alustas pärast Ühinenud Meiereide juhtkonna ja nõukogu kiiret väljavahetamist piimatööstuse saneerimist.

?Olen seisukohal, et rikkumine on väikese tähtsusega ning kergendavaks asjaoluks on see, et konkurentsiametil on vajalikud materjalid käes,? kommenteeris jurist võimalust, et kohtunik võiks määrata pangale maksimumkaristuse.

Eile Tallinna linnakohtus toimuma pidanud istung Hansapanga haldusõiguse rikkumise arutamiseks lükkus edasi 17. aprillile, kuna panga esindaja sai osa materjale tutvumiseks kohtunikult alles istungi alguses.

Uues konkurentsiseaduses, mis optimistlikel hinnanguil võiks jõustuda tänavu 1. oktoobril, on Proosi sõnul trahvid oluliselt väiksemad kui praegu ? üle 25 miljoni krooniseid sanktsioone määrata ei saa. ?Nii et ettevõttel võib olla kasulik seadust rikkuda. Siis kui see ka avastatakse, saab ta ikkagi kasu,? ütles Proos.

Uue seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et trahvi suurused on vastavalt justiitsministeeriumi soovitusele antud kindlate määradena, mitte protsentuaalse osana. Phare eksperthinnangu kohaselt võib seda varianti käsitleda trahvide alandamisena ning võimalike karistuste ennetava mõju vähendamisega.

Samas on Proosi sõnul Euroopa Liidu riikides trahvi maksimummääraks hoopiski 10 protsenti seaduserikkuja aastakäibest ning samuti on kavas üle minna trahvisüsteemile, kus rikkujalt kasseeritakse näiteks kavandatava kasu kolmekordne määr.

?Tuvastamise korral on trahvid ikka väga suured, teine küsimus see, et tuvastamine on väga raske,? lausus Proos.