Kahel korral Angkoris

Epp Eelmaa 09. märts 2001, 00:00

Oma silm on kuningas ? kui puuduks isiklik kogemus Angkorist kaks aastat tagasi ja nüüd, ei usuks ma iial, et militaristliku võimu ja aastakümneid maailma vaeseimate riikide esikümne etteotsa kuuluvas Kambod?as on nii kiired muutused üldse võimalikud. Lühidalt ? kõik nagu 90ndate alguse Eestis. Inimlikuks näiteks sobib vast meie giid Mao, kellel eelmisel korral polnud isegi jalgratast, see-eest aga vaibumatu edasipürgimise tahe ja suurepärase klienditeenindaja loomupärane oskus. Pärast kultuurijanuse paari seltsis veedetud pikki tööpäevi keeldus ta viisaka järjekindlusega õhtusöögikutsetest, eelistades keeletundi teises linna otsas elava õpetaja juures. Kaks aastat hiljem kohatud vabakutseline Mao tegi oma igapäevatööd sama andunult, aga nüüd juba 4500 dollarit maksnud Toyota ja isikliku autojuhi abil. Ja abi läheb vaja, sest turistide hulk on paari aastaga võrreldes suurenenud mitmeid kordi, see omakorda parandanud inimeste elujärge. Kohtusime meiegi Maoga, et koos üle vaadata eelmise korra lemmikuid ja tutvuda uutega.

XII saj rajatud Angkor Thomi (Suur linn) lõunavärava kaudu sisenedes saab nautida pikka jalutuskäiku mööda Buddhade ja deemonitega ääristatud kiviteed. Õukonna eluasemeks rajatud linna keskpunktiks on Bayoni tempel, mille kolmekümne seitsme torni otsas (kunagi oli neid 54) on hiigelmõõtmetes nelja ilmakaarde vaatav kivist nägu. Kujud on modelleeritud templi rajaja kuningas Jayavarman VII järgi, kuid kõigil neil on erinev ilme ning ainult üks naeratab.

Kuningalinnas on palju muudki vaatamisväärset, näiteks Elevantide terrass, Phimeanakas või Leeprahaige Kuninga terrass.

Jumal Vi?nule pühendatud Suure templi ehk Angkor Wati ehitamist alustati aastal 1113 ja see kestis ligi 40 aastat. Tüüpilise hindu templina kujutab see miniatuurset maailma mudelit, mille keskpunktiks on Mount-Meru ehk Taeva mägi (peatorn) ning ümbritsevaks Maailma ookean (kanalite süsteem).

Maailma suurimas religioosses kompleksis asub maailma pikim kinnine galerii 4×250m kivipannooga, mille reljeefid kujutavad stseene hindu eepostest Mahabharata ja Ramajana ning templi püstitaja kuningas Suryavarman II elust. Terrasse kaunistavad apsarad ehk taevased nümfid ? kivist iludused, keda on üle tuhande, paljud kujutamas kaugel ajal ka tegelikult elanud õukonna kaunitare. Kompleksi üle kõrgub peaehitis viie lootosepunga kujutava torniga.

Ebamugavad kitsad ja kõrged trepid tõusevad otse taevasse, aga vaade väärib pingutust tuhandekordselt ? ka ülal on iga kivi kaetud peene pitsmustriga ning nikerdatud aknaorvadest avaneb unustamatu vaade. Päikesetõusul ja-loojangul, päeval ja õhtul on templis valguse tõttu täiesti erinev meeleolu.

Angkorist 20 km kaugusel asuv Banteay Srei on oma elegantsuse ja kauniduse tõttu saanud nimeks Naiste tsitadell. See on üle tuhande aasta vanune punakasoran?ist liivakivist väike hinduistlik templikompleks. Kuigi sõit ehitamisjärgus oleval maanteel on aeganõudev ja kurnav, tasub see kindlasti ette võtta ? nii palju detailirikkaid ornamente ja täiuslikke hästisäilinud figuure ei leidu üheski teises templis. Juba sealkandis olles tasub sõita veel 16 km, et külastada paika nimega Kbal Spam. Tegemist on äsja turistidele avatud paari kilomeetri pikkuse loodusrajaga miinidest puhastatud d?unglis (seal varjasid end kättemaksu eest punased khmeerid).

Lisaks elamuslikule loodusele võib siin näha ka inimkäte ja looduse koostöös valminud budistlik-hinduistlikke kaljujooniseid (osa on raiutud veealusele pinnale ja kumavad läbi kristallselge vee), mille valmistamise eesmärk arvatakse olevat jumalatelt leeprahaigele kuningale tervise palumine.

1991. aastal sõlmitud rahulepingust, mis avas Angkori taas turistidele, möödub peagi kümme aastat. Khmeeri kuningate järeltulijad pole takerdunud oma valusasse minevikku. Mõne aastaga on Angkorist loodud turvaline ja atraktiivne ning tohutu potentsiaaliga ülikiirelt arenev turismikeskus. Ei imesta, kui meie järgmisel kohtumisel telliksime teenuseid oma noorele giidile kuuluvast kohaliku omandipõhjaga reisibüroost, mis loodetavasti pakub rahvusvahelistele suurbüroodele kõva konkurentsi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing