Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lobisemishimu võtab hääle ära

Eha Laanepere 09. märts 2001, 00:00

Põhjusi võib olla palju ? kurgupõletikust kuni puhtalt hääle väärkasutamiseni välja. Kõige selgem on põhjus siis, kui häälepaelad ? tegelikult mitte paelad, vaid kaks kurgu limaskestakurdu ? on kahjustatud. Siis piisab sellest, et arst vaatab, mis pilt avaneb talle haige inimese kõris.

?Terved häälekurrud on siledad ja valkjad nagu pärlmutter,? ütleb Tallinna Keskhaigla kurgu-nina-kõrvaarst Ülle Kirss. Punaste ülestursunud häälepaelte kõige sagedasem põhjus on äge põletik, mida tekitavad külmetus- ja nakkushaigused. ?Reeglina on kõripõletik viiruslik, mis tähendab, et antibiootikumid ei aita ja kasutada tuleb rahvameditsiini,? ütleb Ülle Kirss. Sobivad tuntud kurguhaiguste tohterdamise võtted nagu küüslauk, Coldrex-teed, rohke joomine ja haiguse ajaks koju jäämine. Soodaauru sissehingamist arstid enam ei soovita. ?Kuum aur kuivatab kurgu limaskesta ja teeb põletiku veelgi ägedamaks,? hoiatab Ülle Kirss.

Igaüks teab oma kogemustest, et äge kõripõletik läheb ise mööda. Kurgu-nina-kõrvaarst soovitab sel ajal küll võimalikult vähe häält pingutada: ?Põletikus limaskest on väga haavatav, sinna võivad tekkida hiljem polüübid, veresoonelaiendid ja muud ebameeldivad nähud.?

Raskem juhus on, kui kõripõletik on muutunud krooniliseks. Häälepaelad pole siis mitte enam siledad, vaid krobelised ja karvased. ?Tavaliselt muutub kõripõletik krooniliseks siis, kui põetakse alatasa mõnda peapiirkonna nakkushaigust, näiteks kurgumandli- või põskkoopapõletikku,? lausub Ülle Kirss.

Hääle vaenlane on ka suitsetamine ja igasuguste mürgiste aurude sissehingamine. Kes ei kujutaks ette paadunud suitsutõmbajate, eriti naiste, rämedat häält. Suitsetamine võib häälepaelad pikapeale nii paiste ajada, et need sulgevad kõriaugu. Ülle Kirss märgib, et päeva sigaretiarvu vähendamisest või lahjade suitsude peale üleminekust pole häälepaeltel karvavõrdki kasu ? kehtib ?kas kõik või mitte midagi? seadus.

Hääle muutumises võivad süüdi olla ka healoomulised kasvajad, see tähendab polüübid või papilloomiviiruse tekitatud nn soolatüükad häälekurdudel. Kõige hullemal juhul leiab arst kurgust pahaloomulise kasvaja ? kõrivähi.

Teine rühm häälehädasid on tingitud häälekurdude talitlushäiretest. Need pole haiguslikud muutused, vaid hääle vale kasutamise tagajärg. Hääle kuritarvitaja häälepaelad on pealtnäha korras, mistõttu arst kõris midagi iseäralikku ei näe. Kuid hääl on ära, väsib õhtuks või muutub kähedaks, kui vähegi pikemalt rääkida.

Organkahjustuse ja talitusliku häälehäire piirimaile jääb nähtus, mida nimetatakse laulja- või karjujasõlmeks. Sõlmetaoline paksend tekib häälekurru servale siis, kui kõrilihased on tugevas pinges ja häälepaelad hõõruvad tugevasti üksteise vastu. Sõlmeke muudab hääle kähedaks, kuid hakkab õnneks arstile hästi silma.

Lauljad kardavad seda sõlmekest nagu vanakurat välku. Peale lauljate võib häälepaelaserv paksemaks minna poisikestel, kes palju kõva häälega röökimist harrastavad. Kähiseva hääle tekkimisega riskivad lasteaiakasvatajad ja õpetajad, kes peavad oma häält tublisti pingutama ja seda nii rääkimiseks kui ka laulmiseks kasutama. Aga oma häälepaelad seavad ohtu ka lobisemishimulised naised, kes rohkem räägivad kui kuulavad.

?Karjujasõlm on puhtalt hääle väärkasutamise tagajärg, aga muid probleeme peale häälekäheduse see ei põhjusta ega muutu ka pahaloomuliseks kasvajaks,? kinnitab Ülle Kirss. Samas soodustab hääle ülepingutamist stress. Psühhoemotsionaalne stress kandub kaelalihastesse, mistõttu inimene kasutab enesele aru andmata pingelisemat hääle tekitamise viisi.

Mida kauem ülepinge kestab, seda rohkem kinnistub hääle vale kasutamisviis ja seda raskem on sellest lahti saada. Häälepaelte talitlushäireid ei saa praavitada tablettide, sissehingamiste ega jalavannidega. Siis tuleb tegeleda hääleteraapia või kõneraviga. Õiget häälekasutust õpetab logopeed.

Kui karjujasõlmeke kõneravist hoolimata kuue nädalaga ei taandu, siis lõikab arst selle ära.

?Iga häälest äraolek pole kõripõletik,? ütleb Ülle Kirss ja tuletab meelde, et kurgus võib olla ka nii hea- kui ka halvaloomuline kasvaja. Lootust, et hääl ise tagasi tuleb, maksab hellitada umbes kuu aega. Pärast seda peaks häälekähistaja kindlasti võtma ette teekonna kurgu-nina-kõrvaarsti juurde. Kauem viivitada ei ole õige, sest kähe hääl võib olla ka ülitõsise kõrivähi esimene ja ainus sümptom. ?Kui kõrivähk aegsasti avastatakse, on see küll üks paremini ravile alluvaid pahaloomulisi kasvajaid. Kahjuks aga pole kõrivähk Eestis üldsegi haruldane haigus. Kõigist teistest kõrihädadest saavad arstid kindlasti jagu,? kinnitab Ülle Kirss.

Kes pole saanud hääletreeningut ja peab päev läbi kõnet pidama või rääkima, võib tõesti oma häälepaelad ära kurnata. Kõige lihtsam retsept on: hoiduge külmetamisest ja tehke pisut hääletreeningut.

Vaktsineerige end igal aastal gripi vastu, ärge laulge õues ega ahmige külma õhku sisse. Kui olete palju rääkinud, siis jahtuge enne maha, kui välja jooksete.

Hääleseade, hingamisharjutused ja kõnetehnika kuluks kõigile ära.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:08
Otsi:

Ava täpsem otsing