Merelaevandus kokku kuivanud

Sirje Niitra 09. märts 2001, 00:00

Täna, kui otsime välisinvestorit Eesti Raudteele, sobib tagasi vaadata ja küsida, kui edukad on olnud teiste suurettevõtete erastamine. Tundub, et mitte alati pole ihaldatud välisinvestor meie õuele õnne toonud. Näiteks Eesti Merelaevanduse (ESCO) puhul räägivad kurjad keeled, et välisomanikud on firmast hoopis raha välja viinud.

Mitu ESCO tegevusest hästi informeeritud isikut on jaganud oma kahtlusi ka Äripäevaga, hoiatades samas, et kõik skeemid on kõrge kvalifikatsiooniga välismaiste juristide poolt filigraanselt välja töötatud ja kinni pole kusagilt hakata. See on ka üks põhjusi, miks keegi ei julge oma nime all esineda.

Ehkki seadus keelab ?tütrel emale? laenata, laenas ESCO Holdingu üks omanikke Baltic Sea ASA, mis kuulub Norra ja USA firmadele, ESCO-lt 13 miljonit USA dollarit, rääkis üks anonüümne merendusallikas. Läbi offshore-firma võttis ESCO Holding ESCO-lt kaks aastat tagasi 150 miljonit krooni laenu viimase 30 protsendi suuruse riigiosaluse väljaostmiseks. Ülejäänud 150 miljoni krooni tasumise tähtaeg oli eile. Ehkki lehe trükkimineku ajaks polnud kell veel kukkunud, oli teada, et ettevõte taotleb tähtaja edasilükkamist, sest raha lihtsalt ei ole.

Rahandusministeeriumi asekantsler Guido Viik ütleb, et ootab põnevusega 150 miljoni krooni laekumist, sest see raha on riigil ammu ära planeeritud. Erastamisagentuuri lepingute kontrolli osakonna juhataja Marika Zmenja ütles, et erastamisel võetud investeeringukohustuste ja äriplaani täitmise osas ESCO Holdingul praegu probleeme ei ole, kuid kinnitas, et järelmaksu osas on võlgnevus olemas

Teine anonüümne allikas pidas kurioosseks fakti, et ESCO parimad laevad, milleks olid palkerid (puistelastilaev), müüdi pärast erastamist odavalt erinevatele Milleeniumi nime kandvatele offshore-firmadele. Samas tõid norrakatest omanikud oma laevu Eestisse, et neid siis sugugi mitte nii odavalt ESCO-le rentida. Selline omanikele kuulunud laev oli näiteks Kristina Baltica. ?Kõik välismaalased, kes siia tööle toodi, said maksuvabadest firmadest teist palka,? lisas allikas.

Üks ebaõnnestunud tehing oli laeva Neptun omandamine. ESCO maksis selle eest 5,8 miljonit USA dollarit, kuid müüs kaks aastat hiljem maha vaid 3 miljoni eest. Firmale tõi suurt kahju ka Kaliningradi ja Taani vahel kulgeva pankrotis laevaliini ostmine ühe omaniku Felix Tschudi vennalt. Seda rida võiks jätkata.

ESCO asedirektor Viktor Palmet ütleb, et kõik teevad vigu. Oma vigade analüüsi lubab ta jätta enda tarkuseks tuleviku jaoks. Estline?i tegevuse jätkamine poleks tema hinnangul viinud mitte ESCOt pankrotti, vaid Estline?i likvideerimisele. Laevade arvu vähenemise kohta ütleb Palmet, et vahetult enne erastamist oli neid 47, nüüd 30. Enne erastamist toimunud saneerimisprogrammi käigus müüdi 30 laeva, seega oli neid algul kokku 77. Erastamisjärgsel ajal on juurde ostetud 9 laeva. Pressikonverentsil omanike lubatud suuri tankereid pole siiski tulnud.

Kui eelnevad olid vaid kahtlustused, siis ESCO praegune raske majandusseis on karm tegelikkus. Oma juhtpositsiooni Eesti laevanduses juba ammugi Hansateele loovutanud ESCO eelmise aasta käive oli 1,2 miljardit, kuid kahjum kinnitamata andmetel üle 100 miljoni krooni. Juhtkond on seni rääkinud vaid väikesest kahjumist ja täpset numbrit auditeerimata bilansile viidates ei avalda.

Kui vaadata ESCO seisu enne erastamist 1996. aastal, siis olid pea kõik näitajad paremad kui praegu. Ettevõtte käive oli tollal 1,3 miljardit krooni ja puhaskasum 101 miljonit krooni. ESCO sildiga laevu sõitis maailmameredel 50 ringis ja töötajaid oli 2000. Nüüd on kasuminumbrile miinus ette tekkinud ja laevastikust on järel napilt pool. Kinnitamata andmetel on firmal raskusi koguni igapäevaste arvete tasumisega.

Ettevõtte omanikud ja juhid on kõigele vaatamata optimistlikud. Omanike seisukohti me selle loo kirjutamise ajal tegelikult teada ei saanudki, sest ESCO Holdingu nõukogu esimees Olev Schults Crescost, millele kuulub täna 0,5 protsenti aktsiaist, suunas kõik küsimused vastamiseks edasi firma asedirektorile Viktor Palmetile, kes ei saa aga tegevjuhina kuidagi vastutada tekkinud olukorra eest.

On lootus, et viimase aja pingutused kulude kärpimiseks hakkavad peagi vilja kandma. ESCO on välja kolinud oma uhkest kontorist Estonia puiesteel ja otsib sellele kallile kesklinna pinnale rentnikke. Müügis on ka Hansateelt tagasi saadud reisilaev Georg Ots, mis esialgu küll iga reidil seisnud päevaga bilansi kulude poolt suurendab. Väga suurt kokkuhoidu annab Rootsi-liini Hansateele loovutamine. ?Kui nad praegu poleks Estline?ist loobunud, oleks see neid veel sel kevadel pankrotti viinud,? väidab üks Hansatee juhtkonda kuuluv anonüümsust palunud isik.

Hiljaaegu lunastas ESCO 5,14 miljoni euro eest võlakirju, mis langetas ajutiselt firma likviidsust, tunnistab Palmet ja lisab, et loodab selle aasta lõpetada paremate tulemustega kui eelmise. Kinnitamata andmetel aitas ESCO august välja ka varasema laenu refinantseerimine Ühispanga poolt. Seda fakti pooled pangaseadusele ja lepingute konfidentsiaalsusele viidates ei kinnita ega lükka ka ümber.

Lähima aja eemärgiks on ESCO võtnud liinilaevanduse ja trampvedude elavdamise Läänemerel, nagu sai ka erastamisel lubatud. ?Suuname oma liinid neisse piirkondadesse, kus on märgata kaubakoguste kasvu,? sõnab Palmet. Seejuures on üks eelistusi Peterburi suund. Efekti peaks andma ka graafiku tihendamine ja teise laeva suunamine Tallinna?Kieli liinile. Tallinna?Helsingi liinil vahetati laev Transbaltika suurema ja tootlikuma Lehola vastu. Jaanuaris täienes ESCO laevastik ro-ro-tüüpi Kundaga, mis hakkas vedama kaupa Soomest Saksamaa kaudu Taani. ?Kui turg liigub positiivses suunas, saame sel aastal kasumisse,? lubab Palmet.

Kas juhtkonna soovid täituvad, näitab aeg. Konkurents Läänemere ja Põhjamere laevandusturul on väga tihe. Eesti merendusele on oluline, et ESCO vastu peaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing