Saku Õlletehas võidakse reostuse eest sulgeda

Seda, et AS Saku Õlletehas Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatud kõrgeimat lubatavat saastekontsentratsiooninormi järjekindlalt ületab, kinnitasid nii Tallinna Vee heitveeinspektsiooni juhataja Ants Järv kui ka Sakus veemajandust korraldava ASi Saku Maja juhataja Rain Oks. Normide ületamist tunnistas ka Saku Õlletehase energiajuht Rein Rull.

Tallinna linnavalitsuse määrus lubab juhul, kui reostus ületab kõrgeimat kontsentratsiooniklassi, Tallinna Veel kui reovee vastuvõtjal õlletehasest saabuva reovee vastuvõtmisest keelduda.

?Reoveekraani sulgemine on paari tunni küsimus. Minu arvates peaksime me juriidiliselt selle otsuse vaidlustamise puhul ka peale jääma,? ütles Ants Järv.

Õlletehasest voolab energiajuhi Rein Rulli sõnul Tallinna suunduvasse reoveetorru nii leeliselist kui happelist anumate pesuvett, samuti on olulisteks saasteaineteks fosfor ja orgaanilised jäätmed.

?Hape on väga kahjulik, mis lõhub torusid ja pumbajaamu,? ütles Järv. Enne Tallinna puhastusseadmeid siiski lahjeneb õlletehase reovesi teiste, peamiselt olmevetega ning Tallinna Vesi tuleb Järve sõnul seni puhastamisega toime, kuivõrd saastavat tööstust on Tallinnas vähemaks jäänud. Kuna Saku Õlletehas ei ole seni keeldunud vastavalt saastekogustele maksmast, siis ei ole ka reovee puhastamisest Järve sõnul seni keeldutud.

Samas heidab Järv ette, et Saku Õlletehas on vältinud lubamast inspektoreid oma reovett kontrollima. ?Nad väitsid, et on omaette välisosalusega firma ja meid oma seadmetele ligi ei lase,? ütles Järv.

Tallinna linnavalitsuse regulatsiooni- ja kontrolliteenistuse vanemspetsialisti Lille Muru sõnul on reovee vastuvõtust keeldumine määrusega Tallinna Vee pädevuses. Kui reostus läheb otse keskkonda, saab tema kinnitusel keskkonnainspektsioon teha trahve ja keskkonnateenistus taotleda ka ettevõtte sulgemist.

Riikliku keskkonnainspektsiooni juhataja asetäitja Toomas Liidja sõnul lubab ka vee- ja kanalisatsiooniseadus juhul, kui reovesi kahjustab puhastaja süsteemi, viimasel reovee vastuvõtust keelduda. ?Juhul kui ettevõttel ei ole seejärel reovett enam mujale panna kui lasta jõkke, siis saame nõuda ka ettevõte sulgemist,? kinnitas Liidja.

Trahvid, mis samuti oleksid ettevõtte korrale kutsumise vahendid, võivad Liidja sõnul ettevõttele ülemäära koormavalt mõjuda ja ka see võiks tingida õlletehase sulgemise. Lisaks ühekordsele trahvile, 50 000 kroonile, lisatakse sellisel juhul 15kordne saastetasu.

Saku Õlletehase energiajuht Rein Rull ei näe vajadust reovee eelpuhastamisse investeerida, sest Tallinna Vesi tegeleb puhastamisega, mille eest õlletehas maksab. Tema sõnul oleks tehasel võimalik ehitada omale eelpuhasti, mis oleks umbes 5 miljoni kroonine investeering ja hiljem lisanduksid ekspluatatsioonikulud. Seni peab õlletehas kasulikumaks sõlmida Tallinna Veega lepingu, millega õlletehas hakkab maksma puhastajale ülenormatiivse reostuse eest fikseeritult 1,7 miljonit krooni aastas, kusjuures keskmine saastenorm fikseeritakse astme võrra allapoole reovee vastuvõtu keeldumist võimaldavast piirist. Normatiivse reovee puhastamise eest maksab tehas endiselt Saku Majale.

Rulli sõnul moodustab Saku Õlletehasel reovee eest makstav tasu kuludest sama palju, kui tehas maksab tootmises kasutatava maagaasi ja elektri eest kokku.

Saku Õlletehas on hoolimata mullusest Tartu õlletehase turuosa suurest kasvust seni Eesti õlleturu liider. Tallinna börsil noteeritud ettevõte teenis eelmisel aastal 729,6miljonilise käibe juures ligi 74 miljonit krooni kasumit, mis on eelnenud aastast viiendiku võrra rohkem.