Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gräzin päästab külmutatud raha

Andres Reimer 12. märts 2001, 00:00

Samal ajal kui Tallinna ringkonnakohus kaalub täna VEBis külmutatud raha eest ligi 57 miljoni krooni suurust A.O. Imbi nõuet Ühispanga vastu, valmistab Gräzin rahandusminister Siim Kallasele kompromissettepanekut, mis võib kadunuks peetud raha Venemaalt tagasi tuua.

Gräzin kohtus veebruaris Peterburis VEBi nimel Eesti ettevõtetelt võlgu sisse nõudva Cleider Projectsi juhi Dmitri Nikolajeviga, et lahendada ligi 340 miljoni krooni külmutatud raha tagastamine 150 Eesti ettevõtjatele.

Ühispank saaks Põhja-Eesti Aktsiapanga VEBis külmutatud arve õigusjärglasena raha kätte, taotledes raha kandmist enda poolt Venemaal asutatud panka, ütles Nikolajev. ?Sellisel juhul oleks tegemist investeeringuga Venemaa majandusse, millel oleks poliitiline toetus,? selgitas ta.

Gräzini sõnul kujuneb raha kättesaamise eelduseks Eesti ettevõtete võlgade tasumine VEBile, samuti tuleb loobuda süüdlaste otsimisest.

Samas süüdistas Gräzin reedel Eesti riigi finantsjuhte kahjulikus passiivsuses VEBi võlaküsimuste lahendamisel. ?Rahandusministeeriumile ja Eesti Pangale on jäänud mulje, et VEBiga seotud finantsprobleemid võivad aja jooksul nii-öelda imenduda,? rääkis Gräzin. ?Kuid need probleemid ei imendu.?

Mitmed allikad on väitnud, et rahandusminister Siim Kallas, Eesti Panga president Vahur Kraft ja erastamisagentuuri endine peadirektor Väino Sarnet on valede otsustega VEBiga seotud küsimustes tekitanud riigile rohkem kui ühe miljardi krooni suuruse kahju ohu. Seni pole tõestatud, et teeniti isiklikku kasu.

16 Eesti riigile kuulunud ettevõtet laenas enne Nõukogude Liidu lagunemist VEBist äriprojektideks valuutat, kuid lõpetas tagasimaksed pärast Eesti taasiseseisvumist. Eelmiseks aastaks oli võlgnevus koos intressidega kasvanud 770 miljoni kroonini. Ülejäänud ettevõtete pankrotistumise ja likvideerimise tõttu saab praegu võlgu sisse nõuda üksnes Tartu Ülikoolilt, ASilt Kunda Tehased ja ASilt Eesti Fosforiit kogusummas ligi 130 miljonit krooni.

Vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist külmutas Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu presiidium 1992. aasta alguses kõik VEBi valuutavahendid. Moskvasse jäi kinni üle ühe miljardi krooni väärtuses Eesti pankade raha.

Riigikogu poolt 1993. aastal Eesti Panga juurde asutatud VEB Fondi koondati nõudeid 64 miljoni dollari väärtuses ning kohustati fondi raha kättesaamisel külmutatud arvetelt seda kreeditoride vahel proportsionaalselt jagama. Tänaseks on nii nõuete maht kui ka külmutatud rahasumma vähenenud Eesti Panga tehingutega rohkem kui 44 miljoni dollari võrra. Samal ajal pole ligi 150 raha ootavale ettevõtjale sentigi välja makstud.

Tallinna linnakohus mõistis pärast pikka kohtuvaidlust mullu septembris Ühispangalt A.O. Imbi kasuks välja 56,6 miljonit krooni. Tallinna ringkonnakohus arutab täna Ühispanga apellatsiooni linnakohtu otsuse vastu. Esimese Eesti ettevõttena asub ekspeaminister Tiit Vähi juhitud AS Silmet Grupp VEBis külmutatud raha pärast kohtus riigi vastu. Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid on lõpetamas hagi viimistlemist, et nõuda Silmet Grupi kasuks välja ligi 10 miljonit krooni, mis jäi üheksa aastat tagasi kinni Eesti Pangale kuulunud korrespondentkontole VEBis.

Mullu novembris tunnistas Lääne-Viru maakohtu kohtunik Maido Roots Cleider Projectsi 735 000 krooni suurust nõuet erastamisagentuuri poolt likvideerimisel oleva Kunda Tehaste vastu. Kui Viru ringkonnakohus jätab otsuse tänavu märtsis toimuval istungil jõusse, saab Cleider Projects erastamisagentuurilt välja nõuda 28 miljoni krooni suuruse VEBilt võetud laenu, mille likvideerimiskomisjon Kunda Tehaste bilansist nõudest vabanemise eesmärgil välja kandis.

Sarnased nõuded Tartu Ülikoolile ligi 40 ja ASile Eesti Fosforiit ligi 61 miljoni krooni suuruse võla tasumiseks võivad jõuda kohtusse veel tänavu, sest Cleider Projects on valmis sõlmima VEBiga lepingu nõuete omandamiseks esimesel taktikaliselt sobival hetkel.

Ligi 600 miljoni kroonise eelarvega Tartu Ülikoolile tooks laenu tasumine finantsraskusi. Laenatud raha eest ostis ülikool seadmed südamekirurgia keskusele ning kaks freespinki meditsiiniliste laserite tootmiseks. Cleider Projects kaasab võlgade nõudmisesse Hamburgis registreeritud finantsvaldusettevõtte, mille nime pole seni avaldanud. ?Sakslaste kaasamine laiendab võlanõude rahvusvahelist kõlapinda, asetades nõude Eesti ja Euroopa Liidu suhete konteksti,? ütles Nikolajev.

VEBi volitusel on Nikolajev alustanud võlgade sissenõudmist Ukraina, Valgevene ja Leedu ettevõtetelt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:15
Otsi:

Ava täpsem otsing