Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisaks Sakule reostab ka Tartu õlletehas
Eelmisel aastal 68 miljonit krooni kasumit teeninud Tartu Õlletehas pole sarnaselt samasugust kasumit teeninud Saku Õlletehasega pidanud vajalikuks saaste vältimisse investeerida, pigem on eelistanud maksta seni suhteliselt madalat saastemaksu.
1997. aastast Soome kontsernile Olvi kuuluva Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul ootab ettevõte reovee Emajõkke suunamise lahendust puhastusfirmalt, ?sest iga kingsepp jäägu oma liistude juurde?. ?Meil endal ei ole mõtet ülikalleid seadmeid hakata ehitama, kui Tartu linnal on piisava võimsusega seadmed olemas. Puudu on vaid trass, mis meie vee sinna juhiks,? ütles Noop, kelle sõnul tehas tänavu siiski reovee kontsentratsioonitasanduse mahuti ehitab.
Tartumaa keskkonnateenistuse vee peaspetsialisti Ilja Kikase sõnul maksab Tartu Õlletehas vee-ettevõttele päris kopsakat saastetasu. Noobi sõnul ei kuulu saastemaksu suurus avalikustamisele.
ASi Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp ütles, et õlletehast kaasa arvates suunatakse viiendik Tartu linna reoveest puhastamata otse Emajõkke.
Olukorda hakatakse tema sõnul lahendama juba tänavu, kui Euroopa Liidu ISPA fondist peaks Tartu kanalisatsioonisüsteemi arendamiseks tulema 7,7 miljonit eurot (ca 120 miljonit krooni). Eesti riigi panuseks on sellest 7 miljonit krooni. Süsteemi renoveerimistööd peaksid kava kohaselt lõppema 2003. aasta keskel.
Reoveeprobleemidega on kimpus ka turu kolmas õlletootja, samuti välisomanikele kuuluv AS Viru Õlu. Kokku haaravad nimetatud ettevõtted 95% Eesti õlleturust.
Haljala valla keskkonnaspetsialisti Sulev Kivibergi sõnul jaksavad valla puhastusseadmed Viru Õlu praeguse, varasemast madalama tootmismahu juures reovee enam-vähem ära puhastada. Äkk-koormuste puhul, milleks on tehaseseadmete puhastusprotseduur, tekib endiselt raskusi. ?Paar aastat tagasi oli tõsisemaid probleeme, sest koormus seadmetele oli pidevalt suur ning puhastamata vesi jõudis lõhe kudemispaika Selja jõkke,? rääkis Kiviberg.
Tema sõnul aitas Viru Õlu laenuga rekonstrueerida puhastusseadmete ühe etapi. Vaja oleks aga rekonstrueerimist jätkata, milleks tänavu taotletud miljonit krooni riigi keskkonnainvesteeringute keskus ei andnud. ?Kui Viru Õlu on niigi tootmist vähendanud, siis keskkonnamaksude kasv võib ettevõttele Haljala asula peamise tööandjana karmilt mõjuda,? märkis Kiviberg.
Tartu Õlletehase juhataja Tarmo Noobi sõnul on saastemaks seni veel kulude normaalne osa, kuid kasvate maksude tõttu on reovett puhastada edaspidi kindlasti kasulikum.