Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Telefoni hinna-
muudatused on vastuolus telekommunikatsiooni-
seadusega
Eesti Telefoni hinnamuudatused peab jagama kaheks:
riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne tariifide ühtlustamine;erinevate (loe: kõrgemate) hindade kehtestamine teiste fikseeritud operaatorite võrkudesse helistamisel.
Neist esimene tundub esmapilgul iga tarbija jaoks oluline ja teine teisejärguline. Kaugemas perspektiivis aga on just teine hinnamuutus väga oluline. Miks?
Riigisisese kaugekõne ja kohaliku kõne tariifide ühtlustamine toimib üldjuhul kohaliku kõne hinna tõusuna. Kohalik kõne on aga väga suure turumahuga teenus, mis meelitab seda teenust pakkuma uusi operaatoreid. See aga annab tugeva surve selle hinna alanemisele. Miski ei mõju tarbijale paremini kui konkurents.
Erinevate hindade kehtestamine ET võrgust teiste operaatorite fiksvõrkudesse helistamisele on aga konkurentsi tappev ehk siis uute operaatori klientideks ei soovi keegi hakata.
Nii näemegi, et konkurentsi, mis looks tingimused kohaliku kõne hinna allatoomisele, ei sünni. Miski ei mõju tarbijale halvemini kui konkurentsi kõrvaldamine.
Õnneks sellist stsenaariumi ei saa Eesti riigis sündida, kuna ET poolt põhjendamatult kõrge hinna kehtestamine teistesse fikseeritud võrkudesse helistamisel on selges vastuolus telekommunikatsiooniseadusega, mille eesmärk on tagada konkurents. ET tegu saab käsitleda ainult kas meeleheitliku sammuna või jõudemonstratsioonina. Viimase väite kasuks räägivad ka viimse aja ET kõrgete ametnike avaldused, kus nad väljendavad valmisolekut Eesti seadusi mitte täita.
Kui jätta nüüd kõrvale ET võrgust teistesse võrkudesse helistamise hinnad ja vaadelda ainult nn tariifide ühtlustumist, siis tõenäoliselt Eesti-suuruse riigi puhul ei saagi rääkida kaugekõnest. Arvestades tehnoloogia arengut on juba täna ET võrgus olukord, kus näiteks Tartus käib kõne naabermajja paljudel juhtudel läbi Tallinna.
Kogu Eesti kõneliiklust ? nii erinevaid mobiili- kui ka fiksoperaatoreid kokku ? juhib täna umbes 20 telefonijaama, neist vaid neli asub väljaspool Tallinna. See näitab, et valdav osa kõneliiklusest on kogunenud pealinna.
Tarbija helistamisharjumustesse kõnehinna muutus tõenäoliselt suuri muutusi ei too. Tarbija nuriseb ET käitumise üle, aga ilmselt helistab edasi nii, nagu ta on seni teinud. Põhjus on lihtne ? mo-biili- ja fiksvõrgu kõnehindade vahe on endiselt piisavalt suur, et ei tekiks klientide ülejooksmist nn fiksist mobiilivõrku.