Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti vajab rohkem insenere

13. märts 2001, 00:00

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) nõunike kogu on mures tehnikahariduse, tehnoloogia ja innovaatika arengu pärast Eestis, eriti pidades silmas fakti, et vastuvõtt tehnikaerialadele väheneb haridusministeeriumi tellimuse järgi 20% võrra järgmisel õppeaastal.

Haridusministeerium on välja öelnud põhimõttelise seisukoha: riiklik tellimus peab jagunema 50% ülikoolidele ja 50% rakenduskõrgkoolidele. Saksamaal ja Soomes on vastav suhtarv 40% ülikoolidesse ja 60% rakenduskõrgkoolidesse.

Kõrgharidusest rääkides teatakse nimetada Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Kunstiakadeemiat, Muusikaakadeemiat; erakõrgkoole, nagu Kõrgem Kommertskool, Concordia Rahvusvaheline Ülikool, Humanitaarinstituut jt. Teatakse, et meil on ka kutsekõrgharidust andvaid koole. Rakenduskõrgkoolide puhul aga küsitakse sageli ? mis need siis veel on, on need rohkem kutsekoolitüüpi või kuuluvad ülikoolide hulka?

Keskendudes ainult kõrgharidust andvatele institutsioonidele, võib väga üldistatult öelda, et on olemas kahte tüüpi riike ? nn ühe ja kahe samba riigid. Esimesel juhul koosneb riigi kõrgharidussüsteem ülikoolidest ja ülikoolide kolled?itest, nagu nt USA. Kahe samba riikides ? nt Soome, Saksamaa, Taani, Holland, Austria ? on ülikoolid ja iseseisvad rakenduskõrgkoolid.

Mis on ülikooli ja rakenduskõrgkooli vahe, kui mõlemad annavad kõrgharidust? Klassikalistes ülikoolides toimub tavaliselt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. Kogu õppetöö on akadeemiline, keskendudes teoreetilistele õpingutele, kraadiõppele ja teadustööle.

Rakenduskõrgkoolides on teoreetiline õppetöö seotud praktilise õppega, mis võib ulatuda kuni 30% õppetöö mahust. Lõpetajad saavad vastava eriala diplomi ja mõnedes maades võivad jätkata õpinguid magistriõppes kas samas rakenduskõrgkoolis või vastavat eriala andvas ülikoolis. Saksamaal nimetataksegi rakenduskõrgkoole rakendusteaduslikeks ülikoolideks ning ka magistriõpet antakse rakenduskõrgkoolides.

Meil prevaleerib arusaam, et kõige parem on ikkagi ülikooliharidus. See muidugi heal tasemel, ainult mis eesmärgil peaksid kõik haridust omandama ülikoolides? TTK, üks seitsmest Eesti rakenduskõrgkoolist, on küsitlenud tööandjaid. On selgunud, et vajadus rakendusinseneride järele on suur. TTKl pole alates kordagi olnud probleeme lõpetajate töökohtadega.

Vastust ootavad küsimused:

  • kas me vajame rohkem kraadiga lõpetajaid või hoopis rakendusinsenere?
  • kas me vajame rohkem rakendusuuringuid või teoreetilisi uuringuid, mida keegi kunagi ei rakenda?
  • kas rakenduskõrgkooli lõpetaja võiks saada oma koolist ka magistrikraadi või peab ta alustama ülikoolis esimeselt kursuselt ? ülikool ei tunnusta selle kõrgkooli õppetöötaset?
  • mis see maksumaksjale maksma läheb?

Need on põhilised küsimused, mille üle on pikka aega vaieldud paljudes arenenud riikides. Tulemuseks on väga tugev rakenduskõrgkoolide sektor ning rakendusuuringutele keskendumine nendes õppeasutustes. Ülikoolid on akadeemilise õppe keskused ja peavad sellisteks ka jääma.

TTK nõunike kogu tõdes: inseneriharidus ja innovaatika on tihedalt seotud ning TTK lõpetanud insenerid peavad kaasa aitama Eesti majanduse arengule. Seetõttu ei toeta nõunike kogu haridusministeeriumi otsust vähendada riiklikku tellimust rakenduskõrgkoolidest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing