Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vastutustundetu jutt vastutusest hoidumisest

13. märts 2001, 00:00

Väita, et Eesti Pank oleks vastutav Eesti ettevõtete võlgade eest Eesti hoiustajate huve räigelt eiranud võõrriigi pangale, on pehmelt öeldes vastutustundetu (?Eesti Pank hiilib oma vastutusest kõrvale, ÄP, 07. 03).

Keegi Dmitri Nikolajev väidab, et 21.01.1991 allkirjastasid riiklik tootmisettevõte Esttsement (praegune AS Kunda Tehased) ja Venemaa Välismajanduspank (sellise nimega asutust tollal Venemaal ei eksisteerinud) ehk NL VEB laenulepingu, mille järgi ettevõte laenas 3,625 mln DEMi. Lisaks kreeditorile ja laenuvõtjale oli tema sõnul lepingul ka kolmas osapool ? Eesti Pank , ning sellised lepingud sõlminud VEBiga 16 Eesti ettevõtet.

Tõik on see, et EP ei ole 16 lepingust üheski kirjas ei kolmanda osapoole ega garandina.

Edasi väidab Nikolajev, et kuna tänaseks on VEBilt laenu võtnud Eesti ettevõtted likvideeritud, peatanud äritegevuse või pankrotistunud, pidanuks EP pankrotiprotseduuri läbiviimisel täitma mingisuguseid Moskva kreeditoride ees võetud kohustusi.

Tõsiasi on, et mingeid kohustusi automaatselt võõrriigi panga huve kaitsta ja tema nimel firmade panrotiprotsesse jälgida pole EP kunagi võtnud. Eesti ettevõtetega sõlmitud lepingu kohaselt kohustus EP juhul, kui laenuvõtjate ja/või garanteerijate valuutakontodel puuduvad täielikult või osaliselt vajalikud vahendid, automaatselt blokeerima need kontod ja saatma nendele laekuvad summad VEBi laenuvõlgnevuse koheseks kustutamiseks, väidab Nikolajev.

See ei pea paika. Ühegi Eesti ettevõtte laenulepingus ei sisaldu mingeid EP kohustusi. On näha, et ?võlanõudja? kätte on sattunud koopia EP presidendi Otsassoni ja NL Välismajanduspanga juhi Popovi 31.10.1990 allkirjastatud lepingust. Kuid sellegi lepinguga ei võtnud EP enesele vähimatki kohustust automaatselt võõraid kontosid blokeerima hakata.

Lepingu järgi võinuks EP seda teha vaid siis, kui saab NL VEBist vastavad kirjalikud instruktsioonid ja selgitused. Lepingu kehtivusaja jooksul pole NL VEB saatnud EP-le ainsatki oma võlgnike kontosid puudutavat instruktsiooni. Kui neid ka esitatud oleks, poleks saadud neid täita ? 1992. a rahareformist alates pole EPs hoitud ühegi ettevõtte kontosid.

Kerkib küsimus, miks on vaja sellist ülikergesti ümberlükatavat väitestikku lehte panna? Lepingute tekstid paistavad kirjutajal olemas olevat ? tõe teadasaamiseks piisanuks nende läbilugemisest. Kui aga need Nikolajevi väited on veel kuidagi mõistetavad ? firma, mida ta esindab, on väidetavalt omandanud nõudeõigused ja üritab igal võimalikul viisil oma huve väljendada ?, siis järgmised on hoopis teisest ooperist. Need puudutavad nõudeid NL VEBi vastu, NL Välismajanduspanga kohustusi Eesti ettevõtete ees. Sellega ei peaks Nikolajevil ülepea mingit pistmist olema. Pangasaladuse konteks-tis võiks öelda, et NL VEB on pangasaladust rikkunud ? partner, Nikolajev, levitab infot ja sekkub lehekommentaariga NL VEBi ja Eesti ettevõtjate ning NL VEBi ja EP suhetesse.

Nikolajev heidab EPle ette, et see on kaheksa aastat hoidnud NL VEBis asunud ja 1992. aastal külmutatud vahendite omanikke teadmatuses vahendite käekäigust.

Ei ole tõsi. EP juhtkond on sellest teavitanud nii riigikontrolli, riigikogu kui avalikkust. Tundub, et teised peale Nikolajevi on selgitustest aru saanud. Aga niisiis veel kord ? VEBi nõuete vähenemine on seotud kahe protsessiga:

  • Eesti riik on vaidlustanud ja nõudja asukohariigile tagastanud need VEB nõuded, mis Eesti kontodele ebaseaduslikult kantud (nt Vahur Krafti allkirja kandev Ukraina pangakontot puudutav kiri).

  • osa nõudeomanikke arvas, et saavad oma huvide esindamisega Moskvas ise paremini hakkama kui Eesti VEB-fond. Nad kasutasid oma õigust loobuda sihtasutuse eestkostest. See tähendas täiendavat riski, kuid mõnel on kuuldavasti õnnestunud oma VEB nõuded teiste (samuti külmutatud) Vene võlapaberite vastu vahetada. VEB nõuete vähenemisest on olnud kõigil võimalik lugeda EP 1998. a aruandest (kui keskpank oma VEB nõuded võõrandas), sellest on mitmel korral teavitatud riigikogu ja sellest on olnud juttu ka Äripäevas (11.06.1999).

VEB fond on Eestis loodud ja NL VEBi vastu suunatud nõudeid koondav sihtasutus. VEB-fondi nõudeid Nikolajevi esindatav firma küll ei koonda. Ehk tahab ta väita, et tema kätte on koondunud õigus nõuda tagasi Eesti ettevõtete NL VEBist saadud laene? Kui aga lugeda tähelepanelikult neidsamu laenulepinguid, mille alusel küll Eesti ettevõtetele ja EPle üritatakse nõudeid esitada (pigem leheveergudel kui ametlikumas vormis), on alust seada kahtluse alla ka Nikolajevi õigus tegutseda NL VEBi võlanõudjana.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing