Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viikingid kui vältimatu valik

13. märts 2001, 00:00

Ükskord oli aeg, kus enam-vähem kõik, mis Eestis toodeti, tarbiti kohapeal või N. Liiduks nimetatud hiigelterritooriumil ja enam-vähem kõik, mida meile tootmise või tarbimise tarvis sisse veeti, tuli sellesama impeeriumi ühest või teisest provintsist. Sotsmaadega (kui kasutada toonast kõnepruuki) vahetas Eesti kaupu mõne protsendi ulatuses. Vabatururiikide osa meie ekspordis-impordis oli mikroskoopiline.

Praegu on asi sootuks teine. Lõviosa ehk umbes kolm neljandikku Eesti väliskaubandusest langeb Euroopa Liidu maadele, eriti Soomele ja Rootsile.

Venemaa tähtsus on oluliselt kahanenud. Majandustegevus Eestis ei sõltu enam Moskva suvast. See hull aeg, usuvad paljud, kus Vene kõikuv turg ja langenud rubla mõjutasid Eestit, ei saa korduda.

Ohud ei ole siiski kadunud. Kui Ameerika majandus jaheneb, tuntakse külma hingust ka Läänemere kallastel. Ent muresid on lähemalgi. ?Viikingid uputavad Eesti,? teavad Postimehe kaks kolumnisti Aare Kilp ning Janek Mäggi (PM, 26.02.) ja täpsustavad: ?Eesti järgmise majanduskriisi põhjustab Skandinaavia.?

Ma ei taha nendele kahele analüütikule vastu vaielda. Tõenäosus, et too ennustus võib õigeks osutuda, on suur. Ja kahtlemata on neil selleski õigus, et mida kitsam on väikeriigi majanduslik orientatsioon, seda haavatavam ta on. Majandussuhete paljusus ning mitmekesisus on nii edu pant kui ka stabiilsuse tagatis.

Mul tekkisid tolle artikli lugemisel teised mõtted. Euroopa Liidu moodustanud 15 riigi elanike arv küündib 370 miljoni kanti. Kui Euroopa Liit viib järgmiseks kaheks aastakümneks kavandatud laiendamise läbi, hakkab inimeste hulk selles majanduspoliitilises ühenduses lähenema poolele miljardile.

Eestis elab 1,4 miljonit inimest. Mis on too arv võrreldes 370 või 480 miljoniga? 0,38% ja 0,29%. Ja Eesti sisemajanduse kogutoodang ning eelarve maht per capita, keskmine palk, elamiskvaliteedi indeks, muud sedalaadi näitajad? Euroopa Liidu keskmisest oleme vastavate numbritega neli-viis korda maas.

Loodetavasti suudame neid näitajaid lähiajal tõsta. Aga ka eriti soodsa arengu korral jääb Eesti osa Euroopa tööjõuturul, kaubatoodangus ja kapitaliinvesteeringutes promillidega mõõdetavaks.

Mida teha olukorras, kus ette teame, et Soome on oma turu ja kapitaliga meile risk, et Rootsi on oma turu ja kapitaliga meile risk, et Skandinaavia küpsetab kriisi, Euroopa Liit tekitab vaid probleeme?

Eks lõngutagem ennast nendest riskidest ja kriisiohtudest priiks. Ajame oma majanduskombitsad nelja ilmakaarde ja elimineerime selle hajutatusega ühesuunalise seotuse ohud.

Uhke on vaadata maakaarti, kus Eestist suunduvad Kagu-Aasiasse, Araabia poolsaarele, Aafrika lõunatippu, Põhja- ning Lõuna-Ameerikasse nooled, mis visioneerivad Eestimaad tuleviku maailma kaubanduspartneri ja transiitmaana.

Toda uljast iseminemist ja iseolemist on viimasel ajal hakanud ilmutama lisaks kodukootud isemõtlejatele ka mitmed ärimehed ja poliitikud.

Meie marjamaa, kostab järjest pealetükkivamalt hääli, ei ole üleaedsete langil. Meie maasikad kasvavad mujal.

Kindlasti leidub mõni Türgi, Kuveidi, Korea või Mehhiko kaupmees, kes on odava hinna eest nõus ostma laadungi piimapulbrit, froteerätikuid või aknaraame.

Aga edasi? Kust võtame need miljardid, et uuel turul püsivalt kanda kinnitada? Kes tagab, et kohalikud ei tõmba üksipäini uitavatel Eesti ärimeestel nahka üle kõrvade?

Loomulikult tuleb tõsiasjadele ja ohuvõimalustele näkku vaadata.

Loomulikult on meie ?anss käppadele maanduda seda suurem, mida hajutatumad on sektori-, maa- ja tururiskid.

Ja ikkagi on viikingid meie vältimatus ja lootus, meie vastukaal Venele.

Kui Eesti majanduse suutlikkust ning mahtu mõõdetakse Euroopas promilliga, maailmas promilli kümnendiku ja sajandikuga, on meil põhjust peljata jännijäämist lähinaabrite kõrval. Ainult et ilma selliaastateta pole kellestki asja saanud, ja kes kodukandis toime ei tule, ei see löö läbi ka seitsme mäe ning mere taga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing