Autode lisa varustus muutub ulmeliseks

Artikkel

- Uudised
- 13. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Autode lisa varustus muutub ulmeliseks
AS Silberauto sõiduautode osakonna juhataja Toomas Kreegi sõnul kasutatakse Mercedese sõiduautode puhul innovatiivsemaid seadmeid peamiselt S-klassi luksusmudelitel. Näiteks pole auto uste avamiseks enam vaja kaasas kanda võtmeid, vaid piisab spetsiaalse kiipkaardi taskusse pistmisest.
Juhul kui kaart on kaasas, piisab vaid ukse käepideme puudutamisest, ja juba uksed avanevadki. Ka käivitamiseks pole vaja muud kui vajutada nuppu käigukangil. Juhul kui kaardisüsteem omanikule millegipärast ei meeldi, saab ukse lahti ka tavapärase võtmega.
S-klassi puhul võib autole tellida ka distantsihoidja. Sisselülitatult võimaldab seade hoida soovitud keskmist kiirust, jälgides samas ka eesliikuva sõiduki kiirust ja kaugust. Kui eesliikuv auto kiirendab või pidurdab, teeb sama ka distantsihoidjaga varustatud Mercedes. Kiiruste kasvades suureneb ohutuse tõstmiseks automaatselt ka kahe auto pikivahe.
Mercedes-Benz CL Sport-coupe?le saab aga lisavarustusena tellida klaasist autokatuse. Katus on tehtud ühest suurest klaasdetailist, kuid turvalisuse nõuetest tingitud tugevdusriba jagab selle kaheks.
Juhi ja kaassõitja kohal olev klaaspaneel on avatav, tagumiste istmete kohal olev on aga fikseeritud.
Audi mudelitele A8, A6 ning ka uuele A4-le pakutakse katuseluuki, milles olevad päikeseelemendid toodavad voolu, mis paneb käima kliimaseadme ventilaatori. Nii jahutatakse auto salongi.
ASi Reval Auto ostujuhi Andrus Heina sõnul jahutab nii töötav ventilaator kuumal päeval auto salongi oluliselt.
?Kui panna kõrvuti kaks ühesugust autot, siis päikeseelemendiga varustatud auto sisetemperatuur on kuumal päeval 25?30 kraadi jahedam,? kinnitab Hein. Nii on palaval päeval autosse mugavam istuda ning ka auto sisustuses kasutatavad materjalid peavad paremini vastu.
Külmade talvepäevade vastu pakub Audi aga nn seisusoojendust, mis määratud kellaajal tööle hakates soojendab auto salongi kui ka auto mootorit. Süsteemi võib juhtida 500 meetri kauguselt kaugjuhtimispuldi abil.
?Kui te lähete suusatama ja teate, et olete tagasi kahe tunni pärast, siis programmeerite süsteemi töölehakkamise poolteist tundi hiljemaks ja auto juurde jõudes on salong juba soe,? selgitab Andrus Hein seisusoojenduse eeliseid.
AS Info-Auto Tartu esinduse tegevdirektor Jaak Vääri tutvustab Volvo sõiduautode uhkuseks lisavarustusena pakutavat 13 kõlariga Dolby Surround Pro Logic audiosüsteemi, mida mitmed helitehnika spetsialistid peavad parimaks seeriautodele paigaldatavaks helisüsteemiks üldse.
Raadio eelis on suur paneel ning suured, ka maanteed jälgides kergesti leitavad nupud. Samuti on juba tehasest raadiosse sisse ehitatud 4 plaadikohaga CD-mängija.
Soovi korral saab süsteemiga kombineerida ka navigatsiooniseadme RTI, mis võib ühtlasi vajadusel töötada ka televiisorina. Liiklusohutuse säilitamiseks lülitub teleprogramm siiski välja kiirustel, mis ületavad 3 km/h.
Alates märtsist Seat Leonidele ja Seat Toledodele pakutav süsteem ESP (elektrooniline stabiilsusprogramm) aitab aga ASi Japauto müügidirektori Erkki Otsa kinnitusel juhil keerulistes olukordades autot teel hoida.
Koostöös ABSiga töötav ESP hoolitseb selle eest, et juhul, kui auto elektroonika märkab juhitavuse kaotamise ohtu, pidurdatakse ükshaaval erinevaid rattaid, aidates nii kaasa auto stabiilsuse tagamisele.
Vajadusel vähendab ESP ka mootori võimsust. ?Samas on see süsteem intelligentne, kui näiteks juht tahab minna kurvi kerge külglibisemisega, siis on see ka võimalik, ilma et sõidunauding kannataks,? kinnitab Ots.
Nissani pakutavate lisaseadmete hulgas on üks huvitavamaid navigatsiooniseade BirdView. Erinevalt tavalistest navigatsiooniseadmetest, mis näitavad auto asukohta kaardil otse ülevalt alla, näitab BirdView liikleja asukohta väikese nurga alt, otsekui linnulennult vaadates.
AS Fakto varuosade osakonna juhataja asetäitja Andrus Maide sõnul on 30 000?40 000 krooni maksva navigatsiooniseadme ainsaks puuduseks see, et seda ei saa veel Eestis ja Põhjamaades kasutada, kuna navigatsiooniseadmele vajalikud Põhjamaade kaardid puuduvad. ?Küll aga töötab süsteem väga edukalt näiteks Euroopas,? kinnitab Maide.
AS Silberauto tarbesõidukite osakonna juhataja Andres Lubergi sõnul võimaldab Mercedese veo- ja tarbesõidukitele 1500?2000 krooni eest pakutav süsteem muuta määratud kilomeetrite arvuga tehnohooldused ebavajalikuks.
Kui tavaliselt peab auto tehnohoolduses käima näiteks iga 15 000 kilomeetri järel, siis lisaseadmena töötav kontrollsüsteem määrab tehnohoolduste ajad ise, sõltuvalt näiteks mootoris kasutatava õli margist, mootori külmkäivituste arvust, sooja mootoriga läbitavate kilomeetrite hulgast ning veetavate koormate kaalust.
?Mercedes-Benz Actros veoautode puhul tähendab see esimese tehnohoolduse aega ca 70 000 ?80 000kilomeetrise läbisõidu puhul, meile teadaolev rekordläbisõit enne esimest hooldust oli aga 140 000 kilomeetrit,? märgib Luberg.
Juhul kui autojuht aga ei tee välja vajadusest viia masin tehnohooldusse, vähendab auto keskkompuuter masina võimsust ning ei lase sellel sõita kiiremini kui 50?60 kilomeetrit tunnis, nii veel kord tähelepanu hoolduse vajadusele juhtides.
Mercedese veoautodel kasutatakse ka süsteemi nimega Telligent, mis arvuti vahendusel ühendab omavahel mootori, pidurid, käigukasti.
Näiteks hoolitseb Telligent selle eest, et veoauto pidurikatted kuluksid ühtlaselt. ?Normaalse pidurduse korral pidurdatakse nende ratastega, mille piduriklotsid on vähem kulunud, tulemuseks on see, et kõik pidurikatted kuluvad ühtlaselt ja hoolduses saab välja vahetada kogu komplekti,? kinnitab Anders Luberg.
Peagi MANi tarbeveokitel kasutatav süsteem LDS võimaldab autol endal jälgida oma asukohta.
MANi veokeid Eestisse toova Keil M.A. juhataja Margus Mängeli kinnitusel jälgib süsteem videokaamera abil tee kesk- ja äärejoont. Kui auto kaldub tee keskelt suunatuld sisse lülitamata kõrvale, hoiatab süsteem autojuhti kohe akustilise signaaliga. LDS töötab ka öösel, kuna auto esituled valgustavad piisavalt teejooni.
Uute MANi veokite kõigi tähtsamate funktsioonide juhtimine on üle antud auto juhtarvutile. Juhtarvuti ühendused erinevate komponentidega (näiteks mootor, käigukast, instrumendid jne.) toimivad CAN andmesiini kaudu.
CAN andmesiinis liigub informatsioon digitaalsel kujul, see on aidanud vähendada vajalike juhtmete arvu. Tänu standardsele andmesiinile on võimalik autole täiendavaid seadmeid lisada ilma üleminekumooduliteta.
Andmesiini kasutuselevõtu tulemusena on MANi veoautodel näiteks elektrooniline pidurisüsteem, kus on ühildatud ABS, ASR ja elektro-pneumaatilised pidurid. Elektroonilised rõhuregulaatorid reguleerivad pidurdusjõudu kõigis ketaspiduritega varustatud ratastes eraldi.
Juhtarvuti hindab iga konkreetset situatsiooni ja valib ratastele optimaalseimad pidurdusjõud.
EBSi rivist väljalangemisel töötavad auto pidurid edasi nagu tavalised kaheahelalised suruõhkpidurid.
Scania veoautodele paigaldatud Cassiopeia süsteemi abil saavad juhid analüüsida oma sõiduvõtteid ja ettevõtte omanik saab jälgida eraldi iga juhti, veokit või kogu autopargi ekspluatatsiooninäitajaid.
Casio Cassiopeia on pihuarvuti, mis vastava pesa abil on ühendatud veoki elektroonikasüsteemidega. Pihuarvutit on võimalik reisi või vahetuse lõppedes kaasa võtta ning ühendada kontoriarvutiga, kus vastava tarkvara abil saab kogu infot analüüsida.
Cassiopeiaga on edaspidi võimalik satelliitside vahendusel analüüsida veoki ekspluatatsiooninäitajaid kontoriarvutis reaalajas, samuti jälgida veoki teekonda ja vahetada juhiga tekstisõnumeid. Reisikompuutri mälule pääseb ligi PIN-koodi sisestamisel, ka on mälu kaitstud voolukatkestuste eest.
Hetkel kuum