Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Energiaseaduse muutmine ? õhus on elektrit

14. märts 2001, 00:00

Elektroenergeetika on juba oma füüsilise oleku tõttu midagi, mida nii poliitikul kui ka juristil on raske aduda: kõik need kilovatid, nende tunnid jm nähtamatu, mis juhtmeid mööda jooksmas, tekitab tunde millestki ka organisatsiooniliselt ülikeerukast ja järelikult suurt tsentraliseerimist ja riiklikku kohalolu nõudvast.

Ilmaaasjata polnud leninlike plaanimajanduslike koleduste alguses GOELRO plaan ja trotskistliku ülestõusu teooria aabitsas nõue haarata enda kätte koos postkontori ja telegraafiga ka elektrijaam.

Elektroenergeetika teatavat looduslikku monopoolsust näib kinnitavat ka Peipsi-tagune kogemus: tasus Anatoli T?ubaisil vaid Vene Ühendet Energiavõrkude etteotsa saada, kui fridmanistist-monetaristist oli saanud nepi-eelne enamlane. Eestigi elektrimajanduses on pääsenud liikuma tendents vahetada Eesti majanduse aluseks olevad liberaalsed põhimõtted sotsialistliku (moodsalt: sotsiaaldemokraatliku!) monopolismi vastu ja asjaolu, et Riigiplaani asemele tulev Eesti Energia pole enamat kui sildivahetus.

Lugu on seda kummalisem, et isegi (!) EL on oma energeetikavoliniku Loyola de Palacio isikus lubanud avada aastaks 2006 kolmandiku energeetikaturust vabale konkurentsile tööstuse suhtes. Sama ideoloogiat kuulutas Tallinnas energeetikamess ENEREX-2001: kütuse- ja energiatootjatel peavad olema võrdsed tingimused omavaheliseks (ja tarbijale kasulikuks) konkurentsiks.

Ainult põlevkivienergeetika avanemine konkurentsile sunnib teda paranema ja muutuma elujõulisemaks, st pikendama tema muidu suhteliselt üürikeseks jäävat eluiga. Nüüd tuleb ootamatus: riigikogu menetluses olev energiaseaduse muutmise eelnõu on oma olemuselt suunatud mitte ainult energiaturu suletuse säilimisele, vaid isegi sotsialismi taasehitamisele selles makro-ökonoomiliselt olulises sektoris. Seda väidet saaks põhistada ridamisi näidetega, kuid esitan vaid olulisima.

Kui senise Energiaseaduse §18 (lg 5) lubab energiaettevõtjale müüa energiat võrku oma tehniliste võimaluste piires igale suurtarbijale ja võrguettevõtjale, siis vastavalt ettepandud parandusele (eelnõu 620 SE §17) lisandub võrguettevõtjale tingimus ? ?kui viimane kasutab seda edasimüügiks oma võrguga ühendatud suurtarbijatele?.

Lisaks sellele asendub sõna ?energiaettevõtja? ?energiatootjaga?. Inimese keeli seda kokku võttes: väiksemate energiaettevõtjate (sellised nagu Viimsi Elekter, Fortum Energia, Viru Energia) võimalused energiakaubanduse korraldamisel kaovad ja Eesti Energia monopoolne seisund kindlustub.

Kui see muutus on juhuslik, on viga parandatav: jätkem seaduse see osa rahule. Kui ei, kumab läbi poliitika: blokeerida turu liberaliseerimine enne, kui see muutub paratamatuks euroregulatsiooni tõttu.

Mõistagi tuleb meil alati karta ELi ühemõttelisi sotsialistlikke eksperimente, aga ka siis, kui EL mingil põhjusel miskit arukat plaanib teha, ei tähenda see veel seda, et meie omamaised sotsialistlikud tendentsid seda ära nürida ei suuda. Tänaseks on elektroenergeetika saamas lakmustestiks sellele, kui kindlaks me oma vabaturulisele alusele suudame jääda.

Kas jääb siis elektrimajandus selleks valdkonnaks, kus saab edasi elama Marxi-Kautsky-Bernsteini ja leninliku energeetiku Gleb Kr?i?anovski ?surematu unistus??

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:15
Otsi:

Ava täpsem otsing