Eripalgeline maavalitsuse ametnik reguleerib bussiliiklust

Bussiettevõtted soovivad tagatist, et nende sisetöötatud liinidele ei lasta enam uusi vedajaid. Mõistan nende soovi, sest milline ettevõtja ikka rõõmustab üha uute konkurentide lisandumise üle.

Mõistan ka teede- ja sideministeeriumi seisukohta, mis vastandub praeguste bussiveoturu valitsejate omale ja tahab lubada veoturule tegutsema kõiki soovijaid. Kuidas saabki ministeeriumi seisukoht olla teistsugune, kui Mart Laari valitsus on püüdnud deklareerida, et pooldab vaba turumajandust ja võrdseid võimalusi.

Kuid ma ei saa aru maavalitsustest. Milliste põhimõtetega ühtib nende soov keelduda uute bussiliinide avamiseks loa andmisest?

Jõgeva maakond on üks neist paljudest maakondadest, kus rahvas kurdab, et rongiliikluse vähendamine miinimumini on liikumisvõimalusi olulised ahendanud. Ääretult küünilisena tundub sellise teadmise juures Autoettevõtete Liidu direktori Uno Aava jutt, kes räägib, kuidas viimases sõitjateveo lubade komisjonis oli arutusel Jõgeva maakonda läbiv uus bussiliin, millele Jõgeva maavalitsus ei soovinud kuidagi anda luba. Lõpuks anti bussiliini avamiseks luba tingimusel, et buss ei peatu üheski Jõgeva maakonna peatuses. Keda esindas Jõgeva maavalitsuse taoline seisukoht?

Või keda esindasid nende maavalitsuste ametnikud, kes sõdisid pikka aega vastu lubade andmisele Suure-Jaani Bussile uute liinide avamiseks.

Tõenäoliselt võivad need ametnikud varsti oodata ajakirjaniku külaskäiku, kes pärib riigiametniku viimasel ajal kiiresti kerkima hakanud elamu või uhiuue sõiduki kohta. Siis saab ehk ka selgeks, kelle esindajad on maavalitsuste ametnikud.