Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kurkse kangelane maatükist ilma

Virkko Lepassalu 14. märts 2001, 00:00

Tagastamata jätmise põhjusena toodi asjaolu, et maal asub teisele isikule ehk linnale kuuluv vara: kino Sõprus. Maa omanik kavatseb linna vastu alustada uut kohtuprotsessi.

Esimest kohtuasja maa tagasisaamiseks alustas Heino Kreintali abikaasa Linda Kuusemäe 1997. a. Kuusemäe eesmärk oli sundida linna tema kasuks hoonestusõiguse seadmise kaudu maad tagastama. Kuusemäed esindav jurist Lauri Paulus Heta advokaadibüroost võttis kliendiga nõu pidamata kaebuse kohtust tagasi. Kui Linda Kuusemäe oleks kohtuasja võitnud ja tema kasuks oleks seatud hoonestusõigus, tähendanuks see, et linn oleks kino Sõpruse omanikuna maa omanikule ehk Linda Kuusemäele tasu maksnud.

Maa-asja on Linda Kuusemäe eest ajanud abikaasa Heino Kreintal, kes sai tuntuks rahusõdurite päästmisega Kurkse väinast 1997. a. Perekond elab Kurkse sadama lähedal kunagi Nõukogude piirivalvele kuulunud majas, mille põrandalauad on pehkinud ja katus läbi sajab.

Oma maa-asja eest aktiivsemat seismist on Linda Kuusemäed ja Heino Kreintali takistanud hirm, sest Tallinna linnavalitsuse sisekontrolli ametnik oli Linda Kuusemäe väitel saanud tapmisähvarduse. Seda uuris ka politsei, kuid lõpetas ohvri soovil menetluse.

Lisaks Tallinna linnavalitsuse sisekontrolliosakonnale uuris 1999. a lõpus järelevalvemenetluse korras tagastamatajätmise seaduslikkust Harju maavanem Orm Valtson. Maavanema kirjast Linda Kuusemäele selgub samuti, et tagastamine olnuks võimalik, kui linn ja maa õigusjärgne omanik leppinuks kokku hoonestusõiguse seadmises.

Vladimir Viies, kes juhtis eelmise aasta lõpuni Tallinna omandireformi ametit, kommenteeris, et Tallinna linnas on küll esinenud pretsedente, kus omaniku kasuks on seatud hoonestusõigus ning siis talle maa tagasi antud. ?Omandireformi idee oli selle algusjärgus hoopis teine kui praegu: võimalikult palju tagastada,? ütles Viies. ?Hiljem see idee muundus peaaegu 90%: tagastada võimalikult vähe. Ent omandireformi eesmärk on ikkagi ebaõigluse võimalikult suur heastamine.?

Senine linna kasu kino Sõprusest on aastatel 1992?2000 olnud 31 000 krooni kuus, mida linnale maksis kino rentiv Kino Sõprus OÜ. 1996. aastast kohustus Kino Sõprus OÜ hoonesse investeerima 1,2 miljonit krooni aastas. Vladimir Viies ütles, et 31 000 krooni kuus rendihinnana on ?peaaegu muidu?.

Eelmisel aastal sõlmiti uus rendileping hinnaga 60 000 krooni kuus ja käibemaks. Kino Sõprus OÜ juhtide hulka kuuluvad meelelahutusärimehed Priit ja Peeter Rebane. Kino Sõprus OÜ käive on ligi 10 miljonit krooni aastas. Hoones peab vendade Rebaste firma BDG Meelelahutus ka Hollywoodi ööklubi. Selle ametlik aastakäive on 20 miljoni krooni ringis.

Vladimir Viiese väidetest selgus, et Linda Kuusemäe ja Heino Kreintal pidanuks juhul, kui õnnestunuks linnalt välja võidelda võimalus läbirääkimisteks, esinema äriplaaniga ning pakkuma linnale suuremat tulu kuus kui 31 000 krooni.

Kinnisvarafirma Oma Maa tegevjuhi Jaanus Lauguse hinnangul on kino Sõprus hoone tegelik väärtust renditurul suurem kui 60 000 krooni kuus.

Laugus ütles, et kui läheneda kino Sõprusele kui äriobjektile, võib saadav renditulu olla 160 krooni ruutmeetrilt kuus. Kino Sõpruse üldpind on 2600 ruutmeetrit. Seega võiks linn Kino Sõprus OÜ-lt küsida kuus 200 000 ? 300 000 krooni renditulu ? kui arvestada ka kohustust investeerida 1,5 aasta jooksul hoone fassaadi remonti 3 miljonit krooni. Müügiobjektina oleks hoone hind 6000?8000 kr ruutmeeter, küündides paarikümne miljonini.

Tallinna linnavalitsuse õigusnõunik Kalle Liiv avaldas arvamust, et ärimehed vaatasid 1995?1996 Kurkse sadamavahile ja ta perele kui lihtsameelsetele maainimestele. Linda Kuusemäe väitis, et kohe, kui ta oli tagastamise avalduse sisse andnud, hakati teda tülitama sooviga maa temalt edaspidi ära osta.

?Sain kokku 7?8 telefonikõnet, et nemad aitavad kindlasti maad realiseerida.? Linda Kuusemäe arvates aimasid ärimehed, et maad on võimalik omandada hoonestusõiguse kaudu. Linda Kuusemäe kasuks oleks seatud hoonestusõigus, maa oleks talle tagastatud ning siis oleks omanikult ära ostetud.

1997. aasta sügisel uppusid Kurkses rahusõdurid. Heino Kreintal sattus tähelepanu alla ning talle ei julgetud enam survet avaldada, arvas Linda Kuusemäe.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 11:15
Otsi:

Ava täpsem otsing