Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pealinlased soovivad enam parke ja haljasalasid
Tallinna keskkonnasõbralikumaks muutmiseks eelistavad inimesed valdavalt rajada parke ja laiendada haljasalasid.
REC Estonia tehtud uurimuses Tallinna transpordi, keskkonna ja elukvaliteeedi kohta seadis parkide ja haljasalade laiendamise esikohale 42% vastajatest. Lisaks sellele soovitakse eelistatult näha jalgratta- ja jalakäijateteede arendamist. Vaid Pirita linnaosas eelistati autode ja autotranspordi kasutamist.
On ka rahvuslikke erinevusi. Nii eelistavad eestlased valdavalt jalgratta- ja jalakäijateteede eelisarendamist, mitte-eestlased aga ühistranspordile tähelepanu osutamist. Rahvuslikud erinevused torkavad silma ka meetmete osas, mida soovitakse saastavate autodega ette võtta. Mitte-eestlased märgivad sagedamini, et nad lepivad olukorraga. Eestlaste enamik nõuab aga selliste sõiduvahendite kõrvaldamist liiklusest. Üldiselt on mitte-eestlased enam mures Tallinna keskkonnaseisundi pärast kui eestlased.
Vastajate keskkonnale antavad hinnangud on seotud sissetulekuga. Mida suuremad olid vastajate sissetulekud, seda madalam oli nende neurootilisuse aste ja seda positiivsemaid hinnanguid anti keskkonnale. Tallinna jõukamate kodanike väiksemat muret keskkonnaseisundi pärast võib põhjendada sellega, et nemad sõidavad sagedamini autoga ja on seega ka suuremad õhu saastajad. Samas hinnatakse heitgaaside mõju iseendale ka vähem ohtlikuks.
Jõukusega kaasneb ka soov omada eramaja looduskaunis kohas. Tallinna eri piirkondadest eelistatakse Nõmmet ja Piritat. Kuid mida kaugemale jõukamad kodanikud Tallinna keskusest kolivad, seda enam on nad sunnitud autosid kasutama sõiduks kesklinna, kus asuvad eelistatumad töökohad. Selle tulemusena suureneb praeguste arengutendentside jätkudes olulisel määral õhusaaste kesklinnas ja tekivad tõsised probleemid liiklusummikute ja parkimisega.
Säästliku transpordipoliitika üheks eesmärgiks on inimeste liikumisvajaduste rahuldamine võimalikult väikese ressursikuluga. Kuid praeguste arengutendentside jätkudes ei ole lõpuks keegi enam rahul ja ka autokasutajate ressursikulutused suurenevad oluliselt (ajakulu, kallis parkimine).
Samas on alternatiivsed võimalused jäänud välja arendamata. Jalgratta kasutamist piiravad peamiselt liikluse ohtlikkus ja korralduslikku laadi küsimused ? jalgrataste hoiuruumid, parkimiskohad ja turvalised jalgrattateed.
Ka ühiskondlik transport ei ole praeguses olukorras mahajäämuse tõttu alternatiiv. Osaliselt autode suurest hulgast tulenevalt on ühiskondlik transport aeglane ja ebatäpne, vastajate arvates ka räpane ja ebamugav.
Lisaks peetakse kõige olulisemaks takistuseks ühistranspordi enamal kasutamisel piletite hinda. 47,8% vastajaid märkis, et kasutaksid ühistransporti enam, kui piletid oleksid odavamad.
Tervikuna võib tõdeda, et Tallinna elanike keskkonnateadlikkus on võrreldes 1983. aastaga mõnevõrra paranenud. Kõige enam muretsevad keskkonnaseisundi pärast vanemad vastajad, eelkõige 55?64aastased, kelle jaoks on kiirest autostumisest tulenevad probleemid kõige enam murettekitavad.
Samas ei ole inimestes juurdunud arusaam auto ja keskkonnasäästliku suhtumise omavahelistest seostest. Nii märgib 53% autoomanikest, et keskkonnasäästlik suhtumine pole neil kunagi takistanud auto kasutamist. Auto kasutamist mõjutavad eelkõige muutused hindades.
Autor: Jüri Uljas