Soojussalvesti säästab elektriga kütja rahakotti

Artikkel

- Uudised
- 13. märts 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soojussalvesti säästab elektriga kütja rahakotti
Elektriliste soojussalvestite eesmärk on ruumi kütmiseks elektri kasutamine ainult soodustariifi ajal, mis on keskmiselt 35% odavam põhitariifist. Seega kogub salvesti endasse öösel odavamat energiat, andes päeval 16 tunni jooksul sooja elektrit tarbimata.
Soojussalvesti on sobiv nii kodude kui ka kontorite kütmiseks. Et kogu korter või büroo oleks soe, tuleb kõikidesse ruumidesse paigutada salvesti ning igasse ruumi saab seadistada just sellise temperatuuri nagu soovitakse.
Salvestuskütte puuduseks võib pidada asjaolu, et erinevalt tavalisest elektriradiaatorist tuleb salvestuskütet kasutades installeerida kolm korda suurema võimsusega seadmeid, mis tingib ka vajaduse suurema ristlõikega ühenduskaablite järele. Seda seetõttu, et salvesti peab 1/3 ööpäevaga talletama kogu ülejäänud ööpäeva jooksul vajamineva soojuse.
Näiteks on 20m2 toa kütmiseks vaja soojussalvestit võimsusega 3,4 kW, samal ajal aga piisab otsese elektrikütte korral elektriradiaatorist võimsusega 1,25 kW.
3,4 kW soojussalvesti maksumus on umbes kolm kuni neli korda kallim 1,25kilovatisest elektriradiaatorist, mistõttu tuleb arvestada tasuvusajaga mitte alla 5?6 aasta. Kuna aga salvesti eluiga küündib vähemalt 20?25 aastani, on tegemist siiski tasuva investeeringuga.
Salvesti paigaldamine pole nii lihtne nagu elektriradiaatori puhul ? juhtmed tuleb panna seina taha, seda on mõttekas teha kas ehituse või kapitaalremondi käigus.
Kõikide soojussalvestite põhiliseks osaks on suure soojusmahtuvusega keraamilisest materjalist südamik, milles asuvad roostevabast terasest küttekehad. Salvesti väliskest on lehtterasest. Kõrgeväärtuslik soojusisolatsioon tagab seda, et salvesti välispinna temperatuur ei ületa 50?60 °C, samal ajal kui soojust salvestava südamiku temperatuur võib tõusta kuni 650 °C.
staatilised
Kõige tervislikumad. Soojus kantakse ruumi õhu loomuliku tsirkulatsiooni teel salvesti sisepinnalt, nii ei teki õhus olevate tolmuosakeste kõrbemist.
dünaamilised
vajalik soojus antakse köetavasse ruumi tsükliliselt salvesti sees oleva ventilaatori abil. Osa õhust võetakse vahetult salvesti seest ja osa ruumist, segatakse õhu tsirkulatsiooniklapis. Võib tekkida õhus olevate tolmuosakeste kõrbemine. Dünaamilise salvestiga saab ruumi kiiresti soojaks kütta, mida staatilise salvestiga ei saa. Dünaamiline salvesti on umbes 2 korda kallim kui staatiline.
kombineeritud
lisaks salvestusküttele on neis täiendav lisaküttekeha, mis rakendub töösse, kui salvestatavast soojusest ei piisa ruumi temperatuuri hoidmiseks etteantud temperatuuril. Selliseid salvesteid kasutatakse, kui elektrivõrgus ei ole piisavalt vaba võimsust kogu vajaliku soojuse salvestamiseks. Kombineeritud salvesti on umbes 25 protsenti kallim staatilisest.
Hetkel kuum