Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tolliamet lõpetab võõrandatud kauba kogumise

Eda-Liis Kann 14. märts 2001, 00:00

Toll pole kahe aasta jooksul suutnud konfiskeeritud kaupa realiseerida. Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Anneli Härmsi sõnul on kriitiline piir, kus kauba hoiukulud kasvavad kõrgemaks kauba omahinnast, ammu ületatud.

Möödunud aasta lõpus kuulutas tolliamet välja riigihankekonkursi tollioksjoni pidaja teenuse tellimiseks. Riigihankekonkursi viis läbi OÜ Toompea Õigusbüroo, kes tegi esialgse analüüsi pakkumistest, kuid lõpliku otsuse langetas tolliamet. Konkursil osalenud kolmest pakkujast ? Balti Realiseerimisekeskus (BRC), TTL ja Renewo AS ? tunnistati parimaks TTLi pakkumine, mis oli Renewo pakutud viiekroonisest ladustamise ruutmeetri ööpäeva hinnast odavam üle krooni odavam. BRCi pakkumine aga ei vastanud konkursil nõutud kvalifitseerimisnõuetele.

Võitjaks tunnistatud TTLi pakutud kaupade ladustamise ruutmeetri hind, reklaamikulutuste koguhind ühe tollioksjoni kohta ning tollioksjonitest osavõtutasu olid Toompea Õigusbüroo jurist Alo Pika sõnul kõige soodsamad. Türi Tollilao poolt rääkis ka pakutud hea äriplaan ning laomajanduse vastavus tollioksjoni pidaja teenuse osutamisele.

TTL ei soovinud enne lepingu allkirjastamist ja kümne päeva möödumist, mille jooksul on kõikidel osalejatel õigus riigihange vaidlustada, kommentaare anda.

Paremuselt teiseks tunnistatud pakkuja Renewo juhataja Heiki Eichhorn ütleb, et Türi lao pakutud ruutmeetri hind oli odavam ja see võis saada ka otsustavaks konkursi võitmisel. ?Kuna kahe aasta jooksul pole toimunud ühtegi oksjonit ja lao seisust puudub korralik ülevaade, ei julge käibe suurust prognoosida,? nendib Eichhorn.

Kuigi rahandusministeeriumi määrusega kinnitatud tollioksjoni teenuse juhendit pole muudetud, võttis tolliametil riigihanke ettevalmistamine ja läbiviimine aega kaks aastat. Tolliameti finants- ja haldusosakonna juhataja Riina Vaikla sõnul korraldati viimati tollioksjoneid 1999. aastal. ASi Multisuse pankroti tõttu oli tolliamet sunnitud ligi viie aasta pikkuse koostöö lõpetama. Miks uue tollioksjonite korraldaja valimine nii kaua aega võttis, ei osatud tolliametist öelda.

Vahepealse kahe aasta jooksul on lisaks suurenevatele hoiukuludele saanud probleemiks ka kauba vananemine. Kaup kaotab oma väärtuse ning see omakorda vähendab müügivõimalust. Tolliameti peadirektori asetäitja Rein Vellingu sõnul on kõige kulukam kütuse ladustamine, mille kõrged hoiukulud söövad lõpuks ära kauba enda väärtuse.

Kuigi kahe aasta jooksul pole toimunud ühtegi tollioksjonit, pole Vellingu sõnul pidanud toll veel kordagi kurtma ruuminappuse üle. Erikonfiskeeritud kaup on kas realiseerimise aja ületanud ja hävitatud, või siis ootab tollilaos seni, kuni valitakse välja uus tollioksjonite korraldaja.

Ruumi kipub väheseks jääma vaid piraatkauba ja võltsitud kaubamärkidega kaupade ladustamisel, mida hoitakse tollinspektuuri ladudes ja mis kuuluvad hävitamisele. Ülejäänud kaup, nii kinni peetud kui ka erikonfiskeeritud, paigutatakse aga tollilaopidajate pindadele, mis on kokkuleppeliselt antud tolli käsutada. Tolliametil on tolliladudes kümme protsenti kogu pinnast broneeritud tasuta.

Tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valmil on varuks veel üks võimalus, millega toll hoiab kokku konfiskeeritud kauba hoiukulusid. Nimelt on tollil õigus kaupa, mis on riiki toimetatud läbi tollieeskirjade rikkumise, kinni hoida kuni kaks aastat, ilma et ta teeb selle kohta erikonfiskeerimisotsuse. ?Seni, kuni kestab menetlus, on kaup kauba valdaja käes ja laokulud maksab valdaja. Pärast erikonfiskeerimist jäävad aga laokulud tolliameti kanda,? nendib Valm.

Kuna piiril kinni peetud alkoholi puhul, mida saaks kohaliku omavalitsuse kaudu realiseerida siseturule, tuleb ära maksta impordimaksud ning teha täiendavad tervisekaitse ekspertiisid, on odavam see lihtsalt hävitada, leiab Velling.

Erikonfiskeeritud alkohol, mis enne alkoholiseaduse muudatust müüdi oksjonil, antakse vastavalt seadusele üle maavalitsusele, kes korraldab kooskõlastatult maksuametiga selle ümbertöötlemise tehniliseks otstarbeks või hävitamise. Kahe aasta jooksul pole aga piiril konfiskeeritud 60 000 liitrist alkoholist kohalikele omavalitsustele antud ühtegi liitrit.

Konfiskeeritud kaubast kuuluvad peale alkoholi hävitamisele ka piraat- ja võltsitud riided ning maksumärkideta tubakatooted, kuna nende realiseerimine on Eestis keelatud. Möödunud aastal konfiskeeriti piiril ligi 65 188 ühikut (paari või tükki) võltsitud kaupa.

Vellingu sõnul võiksid tolliinspektuurid sadu inimesi pealaest jalatallani riidesse panna, kui seda ei takistaks seadus, mis käsib salakaubitsejatelt ära võetud riided ja jalanõud hävitada. Kuigi väga palju on arutatud võimalust riideid vaesematele jagada, pole siiani meie seadusandlik kogu suutnud vastu võtta seaduseparandust, mis lubaks hävitamisele määratud riided ja jalanõud jagada lastekodudele või paljulapselistele peredele, nentis Velling.

Rahandusministeeriumi avalike suhete juhi Annika Loigu sõnul teeb rahandusminister Siim Kallas lähiajal justiitsministeeriumile ettepaneku jagada võltsitud kaup hävitamise asemel sotsiaalhoolekandeasutustele.

Enim piraatluse all kannatava spordirõivaid tootva firma Adidase esindaja advokaadibüroo Heta vandeadvokaat Andres Aaviku sõnul reageerivad firmad kaubamärgi võltsimisele valuliselt ning on seisukohal, et firmamärgiga piraattooted tuleb hävitada. Aaviku sõnul on kõikidel toodetel kaubamärk peale tikitud, mistõttu on võimatu seda sealt nii kõrvaldada, et ka kaubamärgi omanik rahul oleks. ?Samuti ei ole reguleeritud, kes peaks kaubamärgi eemaldama, kas kaubamärgi omanik, kes seda nagunii ei taha teha, või riik. Kui seda teeb riik, siis tekib küsimus, milliste vahendite eest seda tehakse, kust raha võetakse ja kus seda tehakse, kas tollitsoonis või lastakse Eestisse sisse tuua jne. ?Kuna sellega tekib nii palju küsimusi, on kergem kogu kaup kuskilt veskist läbi lasta või sellega ahju kütta,? ütleb Aavik.

Samas lisab Aavik, et kui riik suudaks kõik need küsimused reguleerida ja garanteeriks, et kaup jõuaks oma sihtpunkti lastekodusse, mitte hoopis tagasi turule, poleks tal riiete lastekodudele jagamise vastu midagi.

Tollis kinni peetud piraat- ja võltsitud kaubamärgiga kauba, ka salaviina ja -sigarettide hävitamine toimub tolli kontrolli all koostöös prügi- ja jäätmekäitlusfirmadega. Väiksemad partiid hävitab toll ise, kas siis valab kraanikausist alla või kütab ahju.

Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells Eesti AS (RSE) tegevjuhi Margus Vetsi sõnul sõlmis ettevõtte tolliametiga koostöölepingu möödunud aastal, millega reguleeriti alkoholi, tubakatoodete, toidukaupade, video- ja audiokassettide hävitamine. Tolliamet on Vetsi sõnul üks väiksemaid kliente. RSE suurkliendid tekitavad ettevõttele käivet 25 000?100 000 krooni aastas.

Riina Vaikla kinnitusel on tolliametil ka enda kaubahävituskrematoorium Luhamaal, kuid Tallinnast ei tasu piraatkraami sinna vedada. Vaikla märgib samas, et riiete-jalatsite hävitamisega pole seni tõsiselt tegeldud. Asjakohase rakenduse on piraatkaubast seni saanud vaid üks partii konfiskeeritud välgumihkleid. Need anti Kalevi pataljonile ja sõdurid lasid sigaretisüütajad õppuste käigus õhku.

Alkoholitootjal Liivi Heliis õnnestus Multisuse tollioksjonitelt osta piiritust kuus korda odavamalt, kui seda oleks saanud näiteks Rakvere Piiritusetehasest.

Kuna peale Liivi Heliisi teisi huvilisi ei olnud, õnnestus viinatootjal kaup osta kahekroonise alghinnaga, millele lisandus 130 krooni aktsiisi- ja käibemaksu. Rakvere Piiritusetehasest ostetud piirituse alghind oli aga 12 krooni. Liivi Heliisi tegevdirektori Kalle Küti sõnul võis paljudele tollioksjonil osalemise takistuseks olla ettemaksunõue, mis eeldas väga suurte käibevahendite kinnipanemist. Küti sõnul on ettevõte ka nüüd huvitatud tolli konfiskeeritud kange alkoholi ostmisest, kuna piiritus, mida omal ajal tollioksjonitelt osteti, oli küll salaja sisse toodud, kuid legaalsete tootjate poolt toodetud ja väga hea kvaliteediga. Ettevõtte ühe kuu vajadus on 30 tonni kanget alkoholi.

Kuni 1999. aastani tollioksjoneid korraldanud AS Multisus teenis edukamatel aastatel ühe oksjoniga ligi pool miljonit krooni puhaskasumit, ometigi lõpetas firma pankrotiga.

Kaks aastat tagasi pankrotiga lõpetanud ASi Multisus korraldas esimese tollioksjoni 1994. aasta novembris. Esimesel tollioksjonil müüs Multisus 45 090 purki Long drinki. Kahe firma ja ühe eraisiku pakkumistes tõusis ühe purgi hind viie sendi võrra, makstes lõpuks 4,8 krooni.

ASi Multisus ülesanne oli tolli konfiskeeritud kaup kiiresti maha müüa, et laokulud oleksid võimalikult väikesed ja riik saaks raha ruttu kätte. Mida rohkem toll kaupu konfiskeeris, seda paremini läks ettevõttel ja seda rohkem sai raha riik.

Kaubad, mida oksjonil müüa ei tohtinud, nt kauba realiseerimise aeg oli üle või kauba müük Eestis keelatud, kuulusid hävitamisele. Hävitamist viidi läbi koostöös tolliametiga. Multisuse endise juhatuse esimehe Risto Kirsipuu sõnul olid laos ahjud, mida köeti suitsude ja muude põletamisele kuuluvate kaupadega. Suitsud, millel puudusid maksumärgistused, müüdi ekspordiks välja ehk tollioksjoni kaudu toimus kauba legaliseerimine.

Parimatel aastatel oli ASi Multisus käive ligikaudu 35 miljonit krooni. Põhilise käibe andis piiritus ja kütus. Multisus teenis tollioksjonite käibest 5 protsenti, mis oli rahandusministeeriumi määrusega paika pandud. Viimastel tegevusaastatel (98?99) müüs Multisus praktiliselt iga nädal 1,5?2 tonni piiritust. Aasta enne seda aga oli põhikaubaks kütus, mille ühe oksjoni käive oli kuni viis miljonit krooni.

Kütust ostsid kõik firmad, kellel oli kütuse hulgimüügi- ja impordilitsents, et kaup teise riiki sisse deklareerida. Kõige rohkem on ühel oksjonil osalenud kümme kütusemüüjat, kes püüdsid iga hinna eest konkurenti üle pakkuda ja kergitasid alghinnad mitmekordseks.

Multisuse probleemid algasid, kui algas vägikaikavedu tollimatiga laotasude pärast. Kuna tolliladudes oli kauba hoidmine väga kallis, viis Multisus osa kaubast enda lattu, mille hinnakiri oli poole odavam. Laokulud pidi aga tasuma toll, mille nad jätsid tasumata. AS Multisus võttis laoarved tasaarvelduse korras tollile makstavalt rahalt maha, mille peale lõpetas tolliamet oksjonite korraldamise ja mis tõi kaasa erikonfiskeerimisele kuuluvate kaupade kulude kasvu ning riigil jäi saamata mitmeid kümneid miljoneid kroone.

Tolliamet süüdistab oksjonite korraldajat selles, et see ei kandnud 15 päeva jooksul üle riigimakse, nagu kord ette näeb, vaid kasutas raha muuks otstarbeks. Revisjoni tulemusel esitas tolliamet Multisusele nõude ligi 393 000 krooni tasumiseks. See sisaldas raha müüdud kauba eest, reklaami- ja laokulusid. Nõutud summast 226 000 krooni on tolliametil seni saamata.

Multisuse omanikud on omakorda esitanud tollile 200 000kroonise nõude laokulude tasumiseks ja leiavad, et tolliamet on oksjoneid peatades nende ärile kahju tekitanud. Kolm aastat tagasi, kui enampakkumisel müüdi kütust, teenis riik selle pealt 36 miljonit krooni ja oksjonipidaja vahendustasu oli 900 000 krooni ringis. ?Selle vaidluse oleks pidanud otsustama kohus, mitte aga peatama oksjonite korraldamise, mis tähendab, et kaup kuhjub ladudesse, laokulud suurenevad ning kauba müügist plaanitud raha jääb riigieelarvesse laekumata,? nendib Kirsipuu.

Lisaks üle poole aasta kestnud tollivaidlustele oli Multisus juba 1997. aastal, kui suurenes salakütuse osakaal, pinnuks silmas paljudel firmadel, kes kaebasid Multisuse tegevuse peale eesmärgiga saada tollioksjonite korraldamise ainuõigus. ?Algul, kui Multisus müüs vanavara ja räämas karusnahku, ei soovinud keegi tollioksjoneid korraldada, kui aga hakkas liikuma kütus, mis tõi ühe oksjoniga sisse 500 000 krooni puhaskasumit, oli soovijaid jalaga segada,? räägib Kirsipuu.

Kirsipuu lahkus Multisusest neli kuud enne pankroti väljakuulutamist, mil andis aktiga üle firma 1,8 miljoni kroonise kassajäägi ja varad. Ettevõtte kasum oli tol ajal 200 000 krooni ringis. Pärast seda, kui Kirsipuu oli firmast lahkunud, murti sisse lattu, kus hoiti tolli konfiskeeritud kaupa. Kohale kutsuti küll politsei, aga inventuuri ei tehtud, mistõttu pole tänaseni teada, kui palju kahju tekitati ja mis täpselt varastati. Samas käsib seadus varastatud kaubad viie päeva jooksul deklareerida vabasse ringlusesse, kuid ka seda pole siiani tehtud. Kirsipuu kuulis vargusest kaks kuud hiljem haldurilt.

Multisuse pankrotihaldur Ingrid Proos peab tollioksjonite korraldaja pankrotti kuritahtlikuks. Multisuse endine juht Risto Kirsipuu leiab, et enne kohtuotsust tema nimetamine suurpetturiks on solvamine.

Kuigi ajakirjanduses on tsiteeritud Kirsipuu antud tunnistusi kohtus, kinnitab Kirsipuu, et tänaseni pole ta veel kordagi Multisuse asjus kohtus tunnistust andmas käinud. Kust on võetud need tsitaadid, ei osanud Kirsipuu öelda, samuti leiab ta, et kaks aastat enne kohtuotsust tema suurpetturiks nimetamine on tahtlik solvamine. ?Selle, kas ma olen süüdi või ei ole, otsustab siiski kohus,? lisas ta.

?See on kuritegelik pankrot, teist võimalust ei ole,? kinnitab pankrotihaldur Ingrid Proos. Lisaks tsiviilprotsessile on algatatud kriminaalasi raamatupidamise ebarahuldava korraldamise eest. ?Tundub, et tegu on riisumise või kelmuse või muu sellise tõsisema asjaga,? leiab Proos

Tollioksjonite, Aegnal ja Stroomi rannas puhkemajanduse korraldamise ning investeerimisteenuste osutamisega tegeleva Multisuse pankrotimenetlus peaks Proosi sõnul lõppema sügisel. Tunnistatud nõudeid, mis peamiselt kuuluvad eraisikutele, on 10 miljoni krooni ulatuses, kuid ettevõtte varad on hinnatud 600 000 kroonile. Võlausaldajaid on kokku 101.

Aegna saarel asuv puhkekompleks, mis oli Alliksaare Kinnisvarabüroos hinnatud 4,6 miljonile kroonile, müüdi pankrotimenetluse käigus 450 000 krooni eest. Stroomi rannahoones olevad varad müüdi OÜ-le AlanDek 200 000 krooniga, millest pole pankrotipessa laekunud sentigi. Rohkem Multisusel vara pole.

Eraisikute hoiustatud raha on Proosi sõnul teadmata kadunud. ?Mitmeid sadu tuhandeid kroone Multisusse paigutanud eraisikud võivad pankrotipesast heal juhul kätte saada vaid mõned kroonid.?

Tollile laekuvate trahvide summa kasvab

  • Tolli kogutavad maksud on 11,3 miljardit krooni, mis on ligi pool riigieelarve tuludest. Peamiselt on tegemist käibemaksu ja aktsiisidega. Eelmisel aastal avastas toll kokku 4569 rikkumist, mida on 4 protsenti rohkem kui 1999. aastal ning poole rohkem kui 1998. aastal. Samas aga on laekunud rahatrahvide kogusumma 7,2 miljonit krooni kahe aasta jooksul kahekordistunud, kuid jääb siiski alla viie aasta tagusele perioodile, kui trahvidena laekus 8,4 miljonit krooni.

Kinnipeetud aktsiisikaupade kogus

  • Möödunud aastal konfiskeeriti Eestisse toodud salasigarette üle 15 korra rohkem kui aasta varem.

Toll võttis möödunud aastal menetlusse 1129 salasigarettide juhtumit kogumahuga ligi 15,5 miljonit sigaretti, mis on umbes kolme tuhande suitsetaja aastane tarbimismaht. Ülemöödunud aastal peeti kinni vaid üle miljoni sigareti.

Kütuse ja alkoholiga seotud rikkumiste avastamine on aga viimase viie aasta jooksul vähenenud kümme korda.

?Tegelikult ei ole 1990. aastate esimese poole ja praeguse olukorra võrdlemine korrektne. Siis vohas Eestis õiguslik kultuuritus, samuti puudus tollis kogemustega professionaalne kaader,? ütleb tolliameti tollijärelevalveosakonna teabetalituse juhataja Margus Noormaa.

?Kui möödunud kümnendi keskpaiku loodi koostöösidemed teiste Euroopa riikidega, siis avastati suures osas tänu nende abile mitmeid salakaubaveo suurjuhtumeid. Praeguseks aga on välja kujunemas usaldusväärsete deklarantide kontingent, kes ise püüdlikult jälgivad seadusesätetest kinnipidamist. Samuti ei julge kõrvetada saanud petturid nii laialt enam tegutseda,? räägib Noormaa.

Võlts- ja piraatkaubad muutusid kuumaks teemaks alles 1999. aastal ning nende konfiskeerimise ajalugu on oluliste järelduste tegemiseks suhteliselt lühike.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:06
Otsi:

Ava täpsem otsing