Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Diislikütusetehase kurb lõpp
Kui lähtuda endise katlamaja uksele kleebitud sildist, pitseeris politsei Keila vallas Leholas asuva salakütusetehase uksed selle aasta 23. veebruaril. Kes OÜ-le Pikaste kuuluva endises katlamajas salakütust valmistas või kui palju seda tehti, keeldus politsei uurimise huvides avalikustamast. Kinnitamata andmetel võidi Leholas öö jooksul diislikütuseks puhastada kuni 20 tonni kerget kütteõli.
Valmistatud kütuse kvaliteeti iseloomustab tehase sulgemise operatsioonil osalenud inimese kommentaar. ?Nii vänget haisu pole ma varem ühegi kütuse puhul tundnud.? Tundmatuks jääda soovinud mehe sõnul oli katlamaja kütuse puhastamise tarvis sisustatud.
Salakütuse valmistamise motiiv oli diislikütuselt makstava aktsiisi vältimine. Nimelt tuleb diislikütuse kilolt maksta aktsiisi 3,04 krooni, kerge kütteõli kilolt aga 0,50 krooni. Kui öö jooksul suudeti Leholas tõesti 20 tonni kerget kütteõli diislikütuseks muuta, tähendaks see korraga 50 000 krooni teenimist.
Väidetavalt avati salakütusetehas Leholas eelmise aasta lõpul, mõni aeg pärast seda, kui Keila vald oli pikka aega müügis olnud Lehola katlamaja müünud kohalikule ettevõtjale, põllumajandusega tegeleva OÜ Pikaste omanikule Viktor Pukkile.
Pukki kinnitas, et suurest teest mõnekümne meetri kaugusel asuv katlamaja kuulub tõepoolest temale, kuid selles toimetanud inimesi ta ei tunne. ?Tulid vene keelt kõnelenud mehed, tahtsid katlamaja rendile võtta,? rääkis Pukki.
Pukki väitel rääkisid katlamaja kasutanud mehed, et tegeletakse kütuse normaliseerimisega. ?Vaatasin, et suured välismaa kirjadega tsisternautod sõidavad, küllap on asi ametlik,? kommenteeris Pukki. ?Täpsemalt ma ei tea, olin vahepeal ka puhkusel.?
Oma katlamaja kasutada andnud Pukki ei mäleta ka seda, millised kirjad oli kütust toonud ja viinud suurtel tsisternautodel. ?Ma ei mäleta oma auto numbritki,? sõnas Pukki kehva mälu kommenteerides.
Salakütust vedanud autode kirjadega poldud kursis ka kohalikus lasteaed-algkoolis, kaupluses ega katlamaja naabruses asuvas firmas Bestnet. ?Ilmselt polnud kohalikud asjaga seotud,? kommenteeris üks tundmatuks jääda soovinud leholalane. Tema sõnutsi polnud Viktor Pukki varanduslik seis selline, et suuta ise organiseerida salakütuse tootmist.
Tolliameti järelevalve osakonna kontrollitalituse juhataja Lauri Aasmann keeldus ütlemast, kust pärines operatsiooni alustamise põhjustanud informatsioon. ?Erimärgistatud kütus on praegu erilise tähelepanu all,? ütles ta vaid.