Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõike õpetades võid astuda ämbrisse
Interneti lehitseja, e-posti ja kontoritöö tarkvara ? need on programmid, mida peaks oskama kasutada iga inimene, kes töötab arvutiga. Mis juhtub aga siis, kui inimene suunatakse tööle kodukontorisse? Milliseid oskusi tuleks lisaks õppida?
Arusaam firma töötajate koolitusest, suunates neid lihtsalt arvutikoolitusfirmadesse, on puudulik. Me kõik mäletame kooliajast virisemist ?Miks ma pean seda õppima? Mul ei lähe seda kunagi tarvis!?. Täpselt sama kehtib ka arvutikoolituse kohta.
Targem on töötajale pakkuda lisakoolitust vajalike arvutiprogrammide täpsemaks tundmiseks, kui õpetada kõike võib-olla vajaminevat teoorias, millega pole tegelikus elus suurt midagi peale hakata.
Ka meie olime alguses arusaamal, et Äripäevast kodubüroosse suunduvad ajakirjanikud peaks oskama professionaalselt kasutada oma Fujitsu Siemensi arvutit, MS Outlook tarkvara ja muid spetsiifilisi programme. Esimene tagasilöök tuli siis, kui märkasime Äripäeva ajakirjanike huvi puudumist just ?spetsiifiliste? võimaluste tutvustamisel. Kodubüroosse suunduvad toimetajad küsisid: ?Kellele seda tarvis on??. Tähelepanek oli hea ja meie katse koolitada inimesi ekspertideks kõikide programmide täielikuks kasutamiseks kukkus kolinal läbi. Aga eks vigadest õpitakse.
Töötaja peab omandama tööks vajaliku tarkuse just nimelt selekteeritud õppekava kohaselt, mis võimaldab inimesel õppida kasutama ainult oma tööks vajalikke programme. Leidkem siis kuldne kesktee, mida on kodubüroos vaja ja mida mitte. Töötaja peaks oskama elektronkirja saata ja vastu võtta, kuid tal pole tarvis osata konfigureerida selleks kasutatavat tarkvara. Kindlasti on vaja osata otsida informatsiooni internetist, samas pole vajalik teada, kuidas kodulehekülge koostada.
Lisaks koolitusele on äärmiselt oluline koostada ka probleemidest ja korduma kippuvatest küsimustest moodustatud teatmik või intraneti lehekülg, mida inimene saaks kasutada hätta jäädes. ?Abistavat kätt? pole ju tarvis enne, kui ise enam tõesti olukorda lahendada ei oska. Sedasi käitudes saab mõistlikumalt koormata infotehnoloogia personali, tekitamata asjatuid väljakutseid.
Autor: Jan Kapaun